Kohtulahend

Maakohtu 26.04.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-3447 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti M.V-le 3 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 07.10.2014. M.V karistusaeg algas 10.11.2014 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 07.10.2018. M.V esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Tartu vangla ei toeta M.V taotlust.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör ei toeta M.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilist valve kohaldamisega. Paljude kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu kinnitab, et kinnipeetava käitumine on isegi rangelt kontrollitud keskkonnas jätkuvalt normieirav ning vangistuses viibitud aeg ei ole veel mõjutanud isiku käitumist paremuse suunas. On positiivne, et M.V on toetavad lähedased ning et vabanedes on tal olemas kindel töökoht. Samas lähedaste toetus ja võimalus töötada oli tal olemas ka enne vangistust, kuid antud asjaolud ei takistanud isikul toime panemast uusi kuritegusid. Kõike eelnevat arvesse võttes on prokuröril on alust uskuda, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida M.V käitumist ning tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine antud hetkel oleks liiga ennatlik. Samuti leiab prokurör, et M.V poolt toime pandud kuritegu oli oma asjaoludelt selline, mis ei õigustaks tema vangistusest vabastamist esimese võimaluse avanemisel, kuna see riivaks liigselt ühiskonna ja kannatanu õiglustunnet. Karistuse üldpreventiivseks eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et kannatanu suhtes vägivalla tarvitamine ja tapmisega ähvardamine ning kannatanule kuulunud vara ebaseaduslik hõivamine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses. Süüdimõistetu M.V avaldas kohtus, et soovib vanglast vabaneda. Ta asuks tööle. Ta soovib edaspidi elada õiguskuulekat elu. Samuti avaldas M.V , et ta on nõus täitma kõikki talle määratavaid kohustusi. Kaitsja oli seisukohal, et M.V iseloomustav materjal on vastuoluline. M.V on toime pannud kuriteod mõtlematult. Kaitsja asus seisukohale, et nii varasemad kuriteod kui ka distsiplinaarkaristused vanglas on põhjustatud M.V tervislikust seisundist ja haigusest. Kriminaalhooldus ja elektroonilisele valvele allumine abistaks M.V õiguskuuleka elu alustamisel. Eeldatavasti on M.V praegu 21-aastasena oma eksimustest aru saanud ning teda võiks ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastada.

KOHTU SEISUKOHT

M.V kannab liitkaristust muuhulgas ka KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8 järgi, mis on tahtlik esimese astme kuritegu. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on M.V temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et M.V plaanib vabanemisjärgselt asuda elama aadressil XXXX. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava emale, kes on kriminaalhooldajale andnud oma nõusoleku, et M.V asub sinna elama. Järelikult on kinnipeetaval olemas seaduslik alus kõnealust eluruumi kasutada. Samal aadressil elavad aegajalt ka M.V elukaaslane ja laps. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune korter elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et M.V varasem kuritegelik aktiivsus on olnud kõrge. Teda on korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Varem on tema suhtes kohaldatud ka leebemaid mõjutusvahendeid (vangistus jäeti katseajaga täitmisele pööramata). See ei avaldanud aga loodetud mõju ning M.V pani toime uued kuriteod. Seejuures on tema kuriteod muutunud aja jooksul laadilt ohtlikumaks. Selline käitumine viitab M.V kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute juurdumisele. Ta ei ole karistustest suutnud ta teha vajalikke järeldusi edaspidiseks eluks ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude soodusteguriks on tema puhul olnud ka impulsiivsus ja eneseregulatsiooni raskused, kuivõrd ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele ning võib oma eesmärkide saavutamiseks kasutada ka füüsilist vägivalda. Nüüdseks on kinnipeetav tunnistanud, et soovib tulevikus käituda seaduskuulekalt. Ta on leidnud endale elu- ja töökoha. Ta kavatseb elada rahulikult. Samuti lubab ta mitte suhelda endiste kaaslastega. Ühelt poolt annab M.V sõnadele kaalu see, et 02.04.-25.09.2015 läbis ta sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ning et ta alustas 05.09.2016 õpinguid XXXX. Teiselt poolt aga viitavad tema süstemaatilised distsipliinirikkumised vanglas (sh vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele mitteallumised) sellele, ei ka see karistus ega ka taasühiskonnastav tegevus ei ole tema hoiakutele ja käitumisele vajalikku positiivset mõju avaldanud. Kui eelnevale lisada see, et M.V on oma loomult riskiv, samuti tema tervislikust seisundist tulenev XXXX, tema peaasjalikult vaid enda soovidest ning vajadustest lähtumine, siis on endiselt suur risk, et kinnipeetav jätkab vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut. Positiivne on see, et M.V on pärast vabanemist olemas kindel elukoht ning et tal oma päritoluperekonna näol olemas toetav võrgustik. Tal on võimalik asuda tööle XXXX.

Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et M.V katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine allutamisega elektroonilisele valvele oleks käesoleval ajahetkel ennatlik ning pole põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes uute kuritegude toimepanemist. Arvestades varasema käitumiskontrolli mittetulemuslikkust ning seda, et M.V on probleeme ametnike seaduslikele korraldustele allumisega, ei ole kohtul veendumust selleski, et M.V suudab alluda elektroonilise valve tingimustele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.