Kohtulahend

Marko Hurda kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav oli 19.01.2016 kuni 03.02.2016 ja 07.04.2016 kuni 24.09.2016 hõivatud tööga vangla majandustöödel. Alates 09.02.2016 alustas osalemist sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kuid langes puudumiste tõttu rühmatööst välja, hiljem programm katkestati. Alates 26.09.2016 õpib kutsekoolis maaler-siseviimistleja erialal. Kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Marko Hurda kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt soovib M. Hurt asuda elama XXXX oma kasuema XXXX kuuluvasse korterisse. Vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht puudub. Marko Hurt soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. On nõus kuue kuulise katseajaga. Kannab karistust KarS § 121 järgi ja kelmuse eest kahe kohtuotsuse järgi. Kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas esimest korda. Elama asub aadressil XXXX. Elamispind kuulub kasuemale XXXX. Esimesel võimalusel paneb alkoholivastase ampulli. Tegi sooviavalduse kooli minemiseks, praegu õpib ehituskoolis, soovib jätkata oma õpinguid. Lubab olla edaspidi korralik ja käituda seadusekuulekalt, on nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab Marko Hurda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja toetab M. Hurda vabastamist nii nagu prokuratuur ja vangla. Ta on vanglas esimest korda, ta on teinud endale vastavad järeldused, õpib ja soovib õpinguid jätkata. On nõus täitma lisakohustusi. Distsiplinaarkaristused on olemas, aga nende sisu on seotud nimesildi ja suitsuga, ning ta on nende eest ka karistuse saanud. Kaitsja palub vabastada M. Hurt vabastada koos lisakohustustega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et Marko Hurda võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Marko Hurt kannab karistust teise astme kuritegude eest, vangistuses on ta esimest korda. Karistuse kandmise ajal on ta osalenud tööhõives. Vangla ja prokurör toetavad M. Hurda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud M. Hurda mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Kohtu hinnangul võimaldab M. Hurda tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on M. Hurdal olemas kindel elukoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Vanglamaterjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi kuritarvitamine. Kohus lähtub ennetähtaegsel vabastamisel kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekust sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile ning paneb talle vabanemisel kohustuseks läbida alkoholi sõltuvusvastane ravi. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.