lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-11980/43

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-11980/43
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
03.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1046
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-11980/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja13.12.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-11980

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 13. oktoobri 2016 määrus Silver Rüütlile Harju Maakohtu 13. detsembri 2012 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises KarS § 74 lg 4 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Silver Rüütel (isikukood 38206236549), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata.

Süüdimõistetu Silver Rüütli määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu 13.12.2012 otsusega karistati Silver Rüütlit KarS § 424 järgi 3 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti S. Rüütlile 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o 12.12.2012 kuni 13.12.2012, s.o 2 päeva vangistust, seega karistust jääb kanda 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S. Rüütel ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.
2.
26.02.2013 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb S. Rüütlile mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
2.1.Tartu Maakohtu 16.04.2013 määrusega kuulutati S. Rüütel tagaotsitavaks ning määrati tema tabamisel tõkendina kohaldamiseks vahistamine.
2.2.11.10.2016 peeti PPA poolt kinni S. Rüütel. Maakohtu määrus
3.Tartu Maakohtu 13.10.2016 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele S. Rüütlile Harju Maakohtu 13.12.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 kuu 28 päeva vangistust.
3.1.Erakorralisest ettekandest nähtuvalt toimusid kriminaalhooldusametnikul S. Rüütliga kokkulepitud aegadel vaid 2 esimest kohtumist. Kolmandale kohtumisele 2013 jaanuaris jättis süüdimõistetu ilmumata, kuid tuli siiski mõni päev peale kokkulepitud aega iseseisvalt ilma ette teatamata kriminaalhooldusosakonda ning tegi avalduse kriminaalhoolduse üleviimiseks teise osakonda. Üleviimisega seonduvasse elukohakontrolli süüdimõistetu aga ei ilmunud ning seega tema kriminaalhoolduse teostamist teise osakonda üle viia ei õnnestunud. Peale seda on kriminaalhooldaja saatnud süüdimõistetule kutseid kriminaalhooldusosakonda kohtumistele ilmumiseks, kuid süüdimõistetu ei ole kohale ilmunud ning ei ole teavitanud ka oma mitteilmumisest või selle põhjustest. Samuti ei ole süüdimõistetu esitanud kriminaalhooldusametnikule dokumente endale hoolduskavas võetud rahaliste kohustuste täitmise kohta ning kriminaalhooldusametnikul on jäänud mulje, et süüdimõistetu ei ole tegelike muutuste läbiviimiseks oma elus motiveeritud. Maakohus leidis, et eeltooduga on süüdimõistetu poolt kriminaalhoolduse nõuete rikkumine tõendamist leidnud ning arvestades seejuures ka süüdimõistetu kohtuistungil antud selgitusi ei saa teha järeldust, et kriminaalhooldusnõuete rikkumine oleks olnud tema poolt mõjuvalt põhjendatud.
3.2.Süüdimõistetu on oma käitumisega temale kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse sisulist teostamist takistanud ning on karistuse kandmisest kõrvale hoidunud juba aastaid, on jätnud ilmumata kriminaalhooldusosakonda ja samuti mitmel korral kohtusse. On ilmne, et senini ei ole süüdimõistetu oma karistuse nõuetekohaseks kandmiseks ja kuriteoriskidega tegelemiseks olnud motiveeritud. Arvestades süüdimõistetu pikaajalist kõrvalehoidumist kriminaalhooldusest ja kohtust ning samuti tema poolt kohtuistungil avaldatud põhjendusi, on maakohtu hinnangul ka alust kahelda, et ta oleks edasiselt motiveeritud oma käitumist korrigeerima ning tegema kriminaalhooldusametnikuga igakülgset koostööd. Süüdimõistetu on senini suhtunud temale mõistetud karistusse äärmiselt ükskõikselt ega ole osanud hinnata temale antud võimalust jätkata oma elu vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid täites.
3.3.Kohtuistungil antud selgitused olid S. Rüütli poolt suuresti ennastõigustava iseloomuga ja teisi, eelkõige kriminaalhooldajat, süüdistavad. Tema lubadused edaspidiselt kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt järgida ei olnud maakohtu jaoks veenvad ning on samamoodi küsitavad, kui isik on endiselt seotud võimaliku tööga Soomes või Eesti erinevas paigus. Kuna karistuse määramisest ja selleks antud karistustähtaja möödumisest on möödas juba niivõrd pikk ajavahe, isik on alates 2013 algusest täiesti ükskõikselt suhtunud endale kohtu poolt pandud kohustustesse ja leiab jätkuvalt erinevaid õigustusi oma senisele käitumisele, olles ka seisukohal, et seekord peaks veelkord talle vastu tuldama ja muutma 2012 mõistetud karistus talle kandmiseks sobivamas vormis, siis ei näinud maakohus tema puhul mingit muud võimalust, kui määrata, et isik peab oma senini kandmata jäänud karistuse ära kandma reaalselt kinnipidamiskohas. On alust arvata, et kriminaalhooldusega jätkamine süüdimõistetu puhul niivõrd pika ajavahe järel oma eesmärki ei täidaks ning on suur tõenäosus, et S. Rüütel asuks ka edaspidiselt karistuse kandmisest kõrvale hoidma. Määruskaebuse sisu
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes ei nõustu maakohtu määrusega ning palub teha uue määruse, millega määratakse talle uus 1 aasta pikkune katseaeg, kuna ta leiab, et karistus on oma eesmärgi täitnud. S. Rüütel toob välja, et ta on motiveeritud elama õiguskuulekalt ning kuna ta elas ja töötas Soomes, siis ei olnud tal võimalik töölt ja pere juurest igal ajal ära tulla. Mõistetud karistus on oma eesmärgid täitnud mitu aastat tagasi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega ei pea neid vajalikuks üle korrata.
6.Kuigi KarS § 74 lg 4 kohaselt ei too katseaja tingimuste rikkumine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab nii kriminaalhooldusametnikule kui kohtule kaalutlusõiguse, leiab kolleegium, et S. Rüütli puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu täitnud registreerimiskohustust. Ettekande kohaselt toimusid ainult kaks esimest registreerimist ja sisuliselt edasist kriminaalhooldust ei ole toimunud, mistõttu puudub alus väita, et S. Rüütli puhul on mõistetud karistus oma eesmärgid saavutanud. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetule oli antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid S. Rüütel ei ole sellest vastavaid järeldusi teinud ega ole allunud korrale. Süüdimõistetu kohustus on alluda kriminaalhooldusele ning vastavate taotluse alustel on võimalik süüdimõistetul hälbida kokkulepitud korrast. Sellest pole aga S. Rüütel lähtunud. See ei tähenda, et kuigi süüdimõistetu oli teadlik kehtivast korrast ning kohtuotsusega määratud kohustustest, on mõjuvaks põhjuseks karistuse täitmisele pööramata jätmisel isiku lahkumine kohtu poolt määratud elukohast, kuna ta töötab mujal ja soovib vastava taotluse lahendamiseta mujale elama asuda. Süüdimõistetu on teadlik, millised tagajärjed saabuvad, kui ta ei täida talle kohtuotsusega määratud kohustusi. Pannes toime rikkumise, peab isik saama aru, et sellele järgnevad ka tagajärjed. Määruskaebuses väljatoodu ei anna alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Alternatiivse lahenduse, s.o katseaja pikendamine, kohaldamine ei ole süüdimõistetu puhul isikust tulenevatel asjaoludel võimalik ega ka põhjendatud.
7.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 13.10.2016 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ Tiit Lõhmus

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.