Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-16-5192/26
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Lühimenetlus
Kuulutamise aeg: 03.11.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 840

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-16-5192/16Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja07.09.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-16-5192

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

3. november 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-16-5192

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Ivi Kesküla ja Urmas Reinola

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. septembri 2016. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu määruskaebus

Anastassija

Avetjan

(ik.

48402292241),

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 7. septembri 2016. a otsus, Anastassija Avetjanilt menetluskulude väljamõistmise osas, jätta muutmata.

2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Anastassija Avetjan tunnistati Harju Maakohtu 7. septembri 2016. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning liitkaristuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 03.11.04.11.2015.a, 15.12.-16.12.2015.a ning 23.03.2016.a., s.o 5 (viis) päeva vangistust, karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistusaja algust hakati arvestama alates isiku kinnipidamisest, s.o alates 24.03.2016.a.

5.Kohtukolleegium, tutvunud määruskaebuse, maakohtu otsuse ja toimiku materjalidega, leiab, et vaidlustatava kohtulahendi tühistamiseks vaidlusaluste menetluskulude väljamõistmise osas puudub alus. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. KrMS § 180 lg 3 teise lause kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut KrMS § 180 lg-s 3 sätestatut arvestades hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda. A. Avetjani kaitsja Merike Allikmäe taotles 07.09.2016. a maakohtu kohtuistungi protokolli kohaselt menetluskulude ajatamist 1 aasta peale. Maakohus rahuldaski taotluse ning andis võimaluse tasuda menetluskulud osamaksetena 12 kuu jooksul. Seega on maakohus arvestanud isiku varalist seisu ja resotsialiseerumisväljavaateid ning andud süüdimõistetule võimaluse tasuda ülejäänud menetluskulud aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohtu otsuses menetluskulude põhjendustest nähtub, et maakohus, mõistes sama otsusega A. Avetjanile vangistuse, arvestas ka sellega, et A. Avetjan viibib vangistuses, hetkel tal küll töökoht puudub, kuid ta on võimeline ka vangistuses töötama. Selliseid erakordsed asjaolud, mis tingiks täiendavalt A. Avetjanilt välja mõistetavate menetluskulude riigi kanda jätmise, maakohus ega ka kohtukolleegium, ei tuvastanud. Süüdimõistetul on võimalik vangistuses samuti töötada ning teenitud rahast tasuda temalt välja mõistetud rahalised nõuded. Vastavalt VangS § 37 lõikele 1 on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Erandid töökohustusest on sätestatud VangS § 37 lõikes 2 (pensioniealised, tervislikud põhjused, üldhariduskoolis õppimine jne). VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Seega on kinnipeetav Eesti Vabariigis kohustatud töötama, kui vanglal on kinnipeetavale pakkuda talle füüsiliste ja vaimsete võimete poolest sobivat tööd ja seadus ei sätesta konkreetse isiku osas erandit. Süüdimõistetu ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta kuuluks VangS sätestatud erandite hulka ning seega puudub igasugune põhjendatud alus arvamuseks, et süüdimõistetu ei ole võimeline töötama ja menetluskulusid tasuma. Kuivõrd süüdimõistetul hetkel töökoht puudub, siis andiski kohus võimaluse tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Seega on maakohus KrMS § 180 lg-st 3 tuleneva põhimõttega arvestanud Lisaks märgib kohtukolleegium, et määruskaebuses ei ole esitanud ühtegi sellist asjaolu, mida maakohus ei oleks arvestanud või mis käesoleva kaebuse arutamisel tingiks osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmise. Kohtukolleegium juhib kaebaja tähelepanu sellele, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Süüdimõistetu ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Ainuüksi väide, et süüdimõistetu ei oma käesoleval ajal sissetulekuid, ei tõenda veel tema maksejõuetest. 2(3)