Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
2. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-14-4774
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 6. oktoobri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega Süüdimõistetu Teimur Babajev (isikukood 38601214212) kaitsja advokaat Andres Simson, määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 6. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
narkootilise aine kokaiini omandamise ja valdamise, samuti vägivallaga toime pandud rahu ja avaliku korra rikkumise ja avalikku korda kaitsva muu isiku ähvardamise ja löömise eest). Samuti välistab vabastamise alkoholiprobleemi olemasolu. Isik ise alkoholi probleemiks ei pea, ehkki on tunnistanud, et ei suuda alkoholi tarvitades oma emotsioone alati kontrollida. Samuti on andmeid, et T. Babajev on tarvitanud narkootikume (alates 15. eluaastast kanepit, u 18-eluaastast alates kokaiini). Teda on korduvalt karistatud NPALS alusel. Alkoholijoobes on ta varem toime pannud kehalise väärkohtlemise ja joobes juhtimise. Ehkki T. Babajev on läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ ei saa jätta arvestamata, et vangistuses ei ole T. Babajevil võimalik oma motivatsiooni ja tahet narkootikumide tarvitamisest hoidumiseks proovile panna. Kohus arvestas sedagi, et T. Babajevi puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 59 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise risk 56%. Seega on väga kõrge risk uute kuritegude toimepanemiseks. Kohus arvestas sedagi, et T. Babajev on ka varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Kohus arvestas positiivse asjaoluna T. Babajevil distsiplinaarkaristuste puudumist ning vabanedes toetava sotsiaalvõrgustiku ja kindla elu- ja töökoha olemasolu. Samas tõi kohus välja, et T. Babajev oli ka varem tööga valdavalt hõivatud, ent see ei hoidnud ära rahaliste vahendite hankimist kuritegelikul teel. Kohus tõi välja sellegi, et T. Babajevil on täitmata nõudeid ning vangla riskihindamise kohaselt suurendab majanduslike raskuste tekkimine ja teiste poolt enda mõjutada laskmine uute kuritegude toimepanemise tõenäosust.
ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, ent leidnud, et vaatamata mõnedele positiivsetele asjaoludele (distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammides osalemine, toetav sotsiaalvõrgustik, kindla elu- ja töökoha olemasolu) ei ole T. Babajevi vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. 4.2 Nagu kaitsja isegi on sedastanud, on T. Babajevi taust karistusregistri mõttes võrdlemisi mitmekesine. Kaitsja leiab siiski, et isikut ei tohiks hinnata tema mineviku järgi, vaid arvestades tema kavatsusi tulevikus ning võimet kriminaalhooldus läbida. Apellatsioonikohus märgib, et seadus mitte ei keela, vaid lausa kohustab arvestama isiku varasemat elukäiku. Seetõttu on maakohus teostanud kaalutlusõigust õigesti, kui osundas T. Babajevi korduvale karistatusele. T. Babajevi kuritegeliku käitumise muster on muutunud vägivaldsemaks ja raskemaks ning tõusnud on tegude ühiskonnaohtlikkus (v.a viimased kuriteod). Erinevalt kaitsjast leiab apellatsioonikohus, et kohus peab analüüsima ka isiku võimalikke uue kuriteo riske soodustavaid tegureid, milleks käesoleval juhul on T. Babajevi sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest. Tõsi, T. Babajev on vangistuses olles probleemkäitumisega tegelenud, tema iseloomustused programmi läbiviijatelt on positiivsed ning lootustandvad, küll aga tuleb meeles pidada, et süüdlane viibib kinnipidamisasutuses, kus tal on välistatud alkoholi ja narkootikumide kättesaadavus. Kui arvestada, et isiku esimesed kokkupuuted narkootikumidega on juba alates 15. eluaastast, siis on vaja tugevat tahtejõudu, et sõltuvustest püsivalt vabaneda. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldusel ja elektroonilisel järelevalvel oleks kinnipeetava käitumisele mõju. Kriminaalhooldusel oleks tõepoolest mõtet, kui sellega saab ära hoida uusi kuritegusid, mille toimepanemise protsent on T. Babajevil keskmisest kõrgem. Küll aga nähtub isiku varasemast käitumisest, et ta ei suutnud alluda kriminaalhooldusega kehtestatud nõuetele ning rikkus selle tingimusi, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Seetõttu ei ole ringkonnakohus veendunud, et T. Babajevi katseaeg kulgeks probleemivabalt. On muidugi kiiduväärt, et T. Babajev soovib seada vabaduses mõistlikke eesmärke, sh perekonna eest hoolitseda ja töötada, ent ainuüksi isiku lubadused ei saa anda alust tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, kui selle vastu rääkivad argumendid on oluliselt kaalukamad, kui vabastamise poolt olevad asjaolud.
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.