Kohtulahend

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 18.09.2016. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Vello Veermetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur nõustub Tartu Vangla iseloomustuses toodud arvamusega ning samuti ei toeta Vello Veermetsa vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vello Veermets avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ja asuda elama varasemasse elukohta. Kinnipeetava sõnul vajab talu remonti, sest sai tules kahjustada, kuid praegu on olemas 3 tuba, kus saab elada. Kinnipeetav lisab, et poolel majal ei ole katust peal ja asi läheb halvemaks, kiiresti on tarvis remonti teha. Töökohta vabaduses tal ei ole, ta on pensionär. Kinnipeetav selgitab ka varasemate kuritegude asjaolusid ning kirjeldab suhteid lähedastega. Vello Veermets suhtleb väidetavalt oma tütrega ja on mõelnud üles otsida varasema abikaasa.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Vello Veermets temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Vello Veermetsa tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vello Veermetsa on kriminaalkorras karistatud kokku üheksal korral, reaalset vangistust kannab Vello Veermets teist korda. Käesolevalt kannab Vello Veermets karistust varguse katse eest. Karistus on liidetud varasemalt toime pannud varguse ja ähvardamise eest mõistetud karistusega. Vello Veermetsa on karistatud ka kehalise väärkohtlemise, varguse, mootorsõiduki ärandamise ja üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest. Kinnipeetava käitumine on ettearvamatu, ta on kasutanu nii vaimset kui füüsilist vägivalda ka oma lähedaste suhtes. Väärteokorras on isikut samuti erinevate rikkumiste eest korduvalt karistatud, sh mitmel korral avaliku korra rikkumise ja eritalituste vale väljakutsumise eest. Aastate vältel on Vello Veermets alkoholijoobes helistamistega terroriseerinud erinevaid ametiasutusi- politseid, päästeametit, kohut, kohalikku omavalitsust, lisaks ka kriminaalhooldajat katseajal. Kõikide kuritegude soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Isiku alkoholi tarvitamise harjumust ei õnnestunud kontrolli alla saada ka varasema otsusega (kriminaalasi nr 1-15-7839) määratud katseajal, kui Vello Veermetsale määrati alkoholi tarvitamise keeld. Vello Veermets rikkus keeldu järjepidevalt ning pani katseajal toime ka käesoleva uue kuriteo. Kuritegudest rääkides on Vello Veermets ennastõigustava suhtumisega. Vello Veermets ei tunnista kuritegude toimepanemist ja näeb nendes pigem teiste süüd. Kuna kinnipeetav kannab alla aastast vangistust, ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava ning sellest tulenevalt ei ole talle planeeritud taasühiskonnastavaid tegevusi. Vanglas on Vello Veermetsa käitumine olnud korrektne, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemise korral soovib Vello Veermets asuda elama varasemasse elukohta Hiiumaal. Kriminaalhooldaja hinnangul on tegemist elamiskõlbmatu majaga, majas oli tulekahju. Majas puudub elekter, poolel majal puudub katus ja ahjud on varisemisohtlikud. Maja kuulus kinnipeetava

2 (3)

vanematele, pärimisasjad on käesolevalt pooleli. Vello Veermetsa õe sõnul on selleks, et vältida tülisid Vello Veermetsaga lastud tal majas elada. Lähedased ei ole huvitatud tema suhtlemisest. Samuti ei ole lähedased huvitatud maja korrastamisest seni kuni seal elab Vello Veermets. Hetkel ei ole vallal pakkuda ka munitsipaalkorterit. Varasemalt on Vello Veermets elanud ka turvakodus, kuid seal tekkis probleeme vägivalla ja turvakodu nõuete rikkumisega. Kohus leiab, et Vello Veermetsa vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal, ei ole põhjendatud. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine. Vello Veermetsal on pikka aega alkoholiprobleem, millele ta ei ole suutnud lahendust leida. Sõnades on isik valmis alkoholi tarvitamisest loobuma, kuid varasemat elukäiku arvesse võttes on põhjust selles kahelda. Ka isiku käitumisest ja suhtumisest toimepandud kuritegudesse ei paista motivatsiooni oma senist elukorraldust muuta. Vello Veermetsal puudub toetav lähivõrgustik, samuti puudub sobilik elukoht. Eelneva põhjal leiab kohus, et Vello Veermets tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.