Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-16-9269 vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

Kriminaalasi nr 1-16-9269 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus. O.N ’ it süüdistatakse selles, et tema juhtis 10.09.2016 kella 21.27 ajal Saare maakonnas Salme vallas Salme alevikus Sõrve mnt XX maja juures endale kuuluvat mootorsõidukit - sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXXXXX isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seerianumbriga 80005399 mõõtes alkoholikontsentratsioon 0,89 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,09 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,80 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks juhtis O.N mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega O.N , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus O.N-ile nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust neli (4) kuud. KarS § 73 alusel jätta karistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks (3) kuuks. Süüdistatav O.N andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kahetseb toimepandut. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub vastavalt karistuskokkuleppele määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Kuna on pikemat aega töötu, siis palub vabastada ennast osaliselt menetluskulu tasumisest riigituludesse. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab O.N-i süüdi KarS § 424 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 424 sanktsiooni piiresse. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. O.N-i karistust

Kriminaalasi nr 1-16-9269 kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tõkend- ei ole kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus vastavalt karistuskokkuleppele sundraha tasumisele ositi 12 kuu jooksul. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. O.N-ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses tasu ja kulud kokku 275,24 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg1-1 kohaselt arvestatakse väljamõistmisele kuuluva kaitsjatasu määramisel kaitsjatasu tekkimise aluseid ja asjaolusid. Süüdistatava kaitsjaks määratud korras registreerus vandeadvokaat Mragus Viira, kelle alaline töökoht on väljaspool Saaremaad ja see on kaasa toonud taotluse kaitsja kulude hüvitamise nõude. Kaitsja määramisel ei sõltu kaitsja valik süüdistatava või kohtu tahtest. Seega on põhjendatud jätta kulud süüdistatavalt välja mõistmata. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava rasket materiaalset olukorda on põhjendatud KrMS § 180 lg3 alusel vabastada ta kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Jättes kaitsjatasu riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.