Kohtulahend

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Ida-Harju täitmiseks

tingimisi enne

Sergei Beljakov tunnistati Harju Maakohtu 19.02.2013.a otsusega süüdi KarS § 392 lg 2 p 2, § 184 lg 2-1 p 1 järgi ja talle mõisteti Kars § 63 lg 1 alusel karistuseks vangistus 8 aastat ja 6 kuud. S. Beljakov tunnistati süüdi ka KarS § 394 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 8 aastat ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti 11.06.2012.a. Kohtuotsus jõustus 07.03.2013.a. Karistuse kandmise algus oli 11.06.2012.a ja lõpp on 11.12.2020.a. Sergei Beljakovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuses on ta läbinud riigikeele õppe tasemetel A2, B1 ja B2 ning sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“. Alates 19.05.2016.a töötab väljaspool vanglat XXXXOÜ-s. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab S. Beljakovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Sergei Beljakovi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et pärast vanglast vabanemist on tal võimalik elama asuda oma elukaaslasele kuuluvasse korterisse XXXX. S. Beljakovi elukaaslane XXXXandis nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Vabanemisel on võimalik saada tööd XXXXOÜ-s. Sergei Beljakov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kannab karistust narkokuriteo eest. Kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglas teist korda. Elama asub elukaaslasele kuuluvasse korterisse XXXX, kus elavad elukaaslane ja kinnipeetava tütar. Töökoht on olemas XXXXOÜ. Narkootikume ei tarvita. Tahab tagasi minna ühiskonda ja olla ühiskonnale kasulik. Minevikku muuta ei saa, aga soovib muuta oma tulevikku ja olla seadusekuulekas kodanik. Palub anda võimaluse alustada elu puhtalt lehelt. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab, nõustudes vangla seisukohaga ja arvestades asjaoluga, et riikliku süüdistust esindanud prokuröril ei ole vastuväiteid S. Beljakovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise osas, Sergei Beljakovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör leiab, et on otstarbekas allutada S. Beljakovi KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile ning vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Samuti taotleb prokurör määrata S. Beljakovile ka kohustuse „ mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega“. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Sergei Beljakovi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus arvestab sellega, et kinnipeetaval puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammi, osalenud keeleõppes ja tööhõives. Vangla ja prokurör toetavad S. Beljakovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud S. Beljakovi mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab S. Beljakovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt

pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on S. Beljakovil olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.