Kohtulahend

täitmiseks

tingimisi enne

T.N tunnistati Harju Maakohtu 04.08.2015.a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust vangistuseni 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 18.03.2014.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. KarS § 69 lg 1 ja § 73 lg 4 alusel asendati karistus 357 üldkasuliku töö tunniga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Harju Maakohtu 22.03.2016.a määrusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel T.N-ile Harju Maakohtu 04.08.2015.a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 11 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. Kohtumäärus jõustus 30.05.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 13.03.2016.a ja lõpp on 12.03.2017.a.

T.N kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et individuaalset täitmiskava talle koostatud ei ole. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab T.N tingimisi ennetähtaegset vabastamist. T.N kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisel soovib ta asuda elama Xxxx asuvasse korterisse. Vabanemisel saab tööd AS-is Saarmas. T.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kannab karistust varguse eest. On nõus kuue kuulise katseajaga. Vanglas on esimest korda. Elama asub tädi nõusolekul tädi juurde Xxxx. Töökoht on olemas Saarmas pesumajas. Alkoholiga probleemid tekkisid 6 aastat tagasi, kuid on aru saanud, et alkohol on tema jaoks kõige suurem vaenlane. On muutnud oma vaateid elule, lubab alkoholi mitte tarvitada. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör, nõustudes vangla seisukohaga ning arvestades asjaoludega, et T.N kannab karistust vanglas esimest korda, vabaduses on tal töökoht, elukoht ja toetav võrgustik, toetab T.N ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et on otstarbekas allutada T.N KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile 6 kuuks ning vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et T.N võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. T.N on vanglas esimest korda, ta on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangla ja prokurör toetavad T.N tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud T.N mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab T.N tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste

täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. T.N sõnul on tal pärast vabanemist olemas kindel elu- ja töökoht, ta on nõustunud kriminaalhoolduse ja 6 kuulise katseaja kohaldamisega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.