1-16-8734/2 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Ülejäänud rahaliste vahenditega xxxx ei õnnestunud toiminguid teha, kuivõrd Swedbank AS peatas toimingud kontol. TRANDLEX OÜ esindaja xxxx kehtivaid kontakte politseil hetkel pole. Kahtlustatavana ülekuulamine planeeritakse Keskkriminaalpolitseis esimesel võimalusel. TRANDLEX OÜ kahtlustamiseks KarS § 213 lg 3 - § 22 lg 3 ja 394 lg 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises annavad aluse järgmised kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid: 1) RAB-i 20.09.2016 kuriteokaebus, mille kohaselt Trandelx OÜ kontole 13.09.2016 toiminud ülekanne xxxx arvelduskontolt summas 47 850 EUR tehti pettuse tulemusena; 2) Swedbank AS-i saabunud SWIFT teade – kinnitab asjaolu, et Trandelx OÜ kontole 13.09.2016 toiminud ülekanne XXXXarvelduskontolt summas 47 850 EUR tehti pettuse tulemusena ning saatjapank soovis ülekande tagastamist; 3) Trandlex OÜ arvelduskonto nr EExxxx väljavõte- kinnitab äriühingule kontole 13.09.2016 rahaliste vahendite summas 47 850 EUR laekumist XXXXarvelduskontolt; 4) Swedbank AS vastus päringule 05.10.2016- kinnitab asjaolu, et Trandlex OÜ omab arvelduskontot nr EExxxx ning konto kasutusõigust omab Xxxx. KarS § 394 sätestatud kuriteo eest võib kohus kohaldada kuriteo vahetuks objektiks olnud vara konfiskeerimist vastavalt KarS §-ile 83 ning kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §-ile 83-2. KarS § 83-1 lg 1 alusel kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KrmS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärk tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine ning lg 2 kohaselt vara arestitakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. Käesolevaks ajaks kogutud informatsiooni kohaselt on põhjendatud alus kahtlustada, et Trandlex OÜ arvelduskontole nr EExxxx 13.09.2016 laekunud rahalised vahendid summas 47 850 EUR eurot olid süüteo tulemusena saadud ja rahapesu objektiks olev vara ning nimetatud rahalisest vahenditest asuvad senini kontol 27 853 EUR. Selleks, et tagada nimetatud rahaliste vahendite konfiskeerimine, tuleb kontol asuvad rahalised vahendid arestida. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 142 lg 1 ja 2, KarS § 83 lg 2, KarS § 83-1 lg 1 ja KarS § 394 lg 5, riigiprokurör taotleb eeluurimiskohtunikult luba: - arestida konfiskeerimise tagamiseks kahtlustatava Trandlex OÜ arvelduskontol nr EExxxx asuvad rahalised vahendid summas 27 853 EUR eurot.

või varalise karistuse tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta. KrMS § 142 lg 1 kohaselt vara arestimise eesmärk on tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. KrMS § 142 lg 2 näeb ette, et vara arestitakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. Käesoleval juhul on prokuratuur esitanud taotluse arestida KarS § 83 lg 2 ja § 831 lg 1 alusel süüteo toimepanemise vahetu objektina ja süüteoga saadud varana Trandlex OÜ arvelduskontol nr EExxxx asuvad rahalised vahendid summas 27 853 eurot. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-1-12 p 9 asunud seisukohale: sarnaselt tõkenditega riivatakse ka vara arestimise kui muu kriminaalmenetlust tagava vahendiga oluliselt isiku põhiõigusi. Järelikult peab vara arestimise määrusest alati nähtuma üheselt ja selgelt põhjendatud kahtluse olemasolu selle kohta, et isik on toime pannud kuriteo tunnustega teo. Eeltoodust tulenevalt analüüsib kohus esmalt, kas Trandlex OÜ puhul esineb põhjendatud kahtlus, et tema juhatuse liige Xxxxon juriidilise isiku huvides toime pannud kuriteo tunnustega teo. 2.1 Põhjendatud kuriteokahtlus KarS § 213 lg 2 p 3, lg 3 - § 22 lg 3 kohaselt teisele isikule varalise kahju tekitamise kaasaaitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud suures ulatuses ning kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. KarS § 121 p 2 kohaselt suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. KarS § 394 lg 3 kohaselt rahapesu eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. KarS § 14 lg 1 kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Trandlex OÜ-d kahtlustatakse KarS § 213 lg 2 p 3, lg 3 - § 22 lg 3 järgi selles, et ta aitas aineliselt kaasa arvutikelmuse toimepanemisele võimaldades kanda äriühingu kontole arvutikelmuse tulemusena saadud vara. Äriühingu juhatuse liige Xxxxedastas seni tuvastamata isikule ja ajal Trandlex OÜ Swedbank AS-is avatud konto numbri, peale mida sekkus seni tuvastamata isik 13.09.2016 ebaseaduslikult XXXXpanga andmetöötlusprogrammi ning teostas ebaseaduslikult XXXXarvelduskontolt ülekande summas 47 850 eurot TRANDLEX OÜ arvelduskontole. Samuti kahtlustatakse Trandlex OÜ-d KarS § 394 lg 3 järgi selles, et äriühingu juhatuse liige Xxxxtegi äriühingu kontole arvutikelmuse tulemusena 13.09.2016 laekunud rahaliste vahenditega summas 47 850 eurot toimingud, mille eesmärgiks oli varjata vara tegelikku

2.2.Vara arestimise alus KarS § 394 lg 5 kohaselt kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud vara konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule. KarS § 83 lg 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. KarS § 831 lg 1 kohaselt kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Seega esineb karistusseadustiku eriosast tulenev alus konfiskeerimise kohaldamiseks. Puutuvalt arvelduskontol oleva raha kuuluvusega on Riigikohus kohtuasjas nr 3-1-1-89-11 p 19.1 asunud seisukohale: Panga arvelduskontol olev raha on käsitatav arvelduskonto omaniku varalise nõudena panga (kontopidaja) vastu arvelduskontol näidatud ulatuses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-83-07, p 14). Selline nõue panga vastu kuulub kontoomanikule, s.o konto avamise aluseks oleva arvelduslepingu (VÕS § 709 lg 1) poolele (käsundiandjale), kelle korralduste alusel on kontopidaja õigustatud ja kohustatud kontol oleva rahaga toiminguid tegema. Nn kontoraha ehk nõue panga vastu kuulub kontoomanikule sõltumata sellest, millisel viisil kontole kantud raha on kontoomaniku käsutusse jõudnud ja kas kontoomanikul lasuvad seoses selle raha kasutamisega mingid õiguslikud kohustused kolmanda isiku ees. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Swedbank AS pangakonto nr EExxxx omanik on Trandlex OÜ ning seega kuulub kontol olev raha ehk nõudeõigus panga vastu nimetatud summa ulatuses temale. Trandlex OÜ arvelduskonto väljavõttest nähtub, et ta on asunud osa raha koheselt edasi kandma ja osa jäi panga sekkumise tõttu kontole. Vara arestimata jätmisel ei ole tagatud selle säilimine riigi konfiskeerimisnõude täitmiseks. Arestitava vara suurus on oluliselt väiksem kuriteoga saadud vara väärtusest ning seega on vara arestimine proportsionaalne.