1-16-9015/4 - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

3.Menetluskulud: KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Ivo Piho kaitsjatasu 337,92 eurot riigi kanda. KrMS §-de 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista Ivo Piholt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 645 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Ivo Pihol on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot tasuda vabatahtlikult 12ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 53,75 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700074868 ning selgituse “Ivo Piho, otsus nr 1-16-9015, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

valdusse V. S. sõiduauto, mille eest ta tasus koheselt 300 eurot ning ülejäänud summa pidi osade kaupa tasuma hiljemalt 16.augustiks 2015, kuid Ivo Piho müüs auto 25.juulil 2015 edasi M. O. ja jättis V. S. le auto eest raha maksmata. Seega pani Ivo Piho toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Kokkuleppe sisu KarS § 201 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 73 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui Ivo Piho 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kannatanu V. S. on esitanud tsiviilahagi 1000 euro nõudes. Süüdistatav tunnistab tsiviilhagi. Ivo Piho menetluskuluks on määratud kaitsjale makstud tasu 337,92 eurot ning sundraha 645 eurot, kokku 982,92 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjale makstud tasu 337,92 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud võimaldada süüdistataval tasuda ositi ühe aasta jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Ivo Piho aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Ivo Piho, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Ivo Piho süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas V. S. on esitanud tsiviilhagi Ivo Piho vastu 1000 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Süüdistatav võttis kokkuleppe sõlmimise käigus ja kohtuistungil kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi õigeks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kohus mõistab Ivo Piholt välja 1000 eurot V. S. kasuks. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Ivo Piho menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 337,92 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Ivo Piho on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks ja vähendamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga ja täismahus, arvestades, et süüdistatav on 80% ulatuses töövõimetu, käib Ivo Pihole ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Ivo Piho kaitsjatasu 337,92 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades Ivo Piho varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 645 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.