Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
18. oktoober 2016.a, Võru kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-16-6754 (16286000134)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Kerli Mikson
Kriminaalasi
G.I süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 ja KarS § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Riita Serikova
Süüdistatav
G.I , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; kesk-eriharidus; töökoht: xxxxxxxxxxxxxx; kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad. Tõkend – ei ole kohaldatud.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:
sundraha 645 eurot; kaitsjatasu 74,40 eurot.
Süüdistus G.I süüdistatakse selles, et tema 17.04.2016 kella 01.30 paiku lõi Võru maakonnas Antsla vallas Rimmi külas asuva Triinu baari juures, avalikus kohas, M. H. peaga näkku, millega põhjustas kannatanul turse ja valulikkuse nina piirkonnas ning füüsilist valu.
2 (4)
Eelkirjeldatud käitumisega rikkus Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani G.I toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s. o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse G.I selles, et 17.04.2016 päevasel ajal helistas M. H. ning ähvardas peksa anda, kui peaks temaga veelkord kohtuma, kusjuures kannatanul oli põhjust tema varasema vägivaldse käitumise tõttu karta ähvarduse täideviimist. Seega pani G.I toime ähvardamise tervisekahjustuse tekitamisega, s. o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 263 lg 1 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.I-le karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 120 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.I-le karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel, s.o liitkaristuseks kuus kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane ühe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel hüvitab süüdimõistetu süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud: sundraha 645 eurot ja määratud kaitsjale makstava tasu 74,40 eurot, s.o kokku summas 719,40 eurot. G.I ja tema kaitsja taotlevad kohtult menetluskulude kandmise võimaldamist ositi, s.o 71,94 eurot kuus kümne kuu jooksul. Prokurör on taotlusega nõustunud. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav G.I aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav G.I, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. 3 (4)
Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.I süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 ja KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas G.I menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 74,40 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. G.I on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades süüdistatava sissetulekuid, käib G.I-le ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades G.I varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 719,40 eurot 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
/ Marju Persidskaja kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.