1-16-1712/20 - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

füüsiliselt väärkohelnud, võttis kannatanu ähvardusi reaalsetena ning kartis oma elu ja tervise pärast; samuti tema, Tallinnas, aadressil XXX ajavahemikul 25.06.2015 kuni 08.07.2015 ähvardas telefoni teel VK tapmise, tervisekahjustuse tekitamise ja olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega, korduvalt (са 100 korda ööpäevas) helistades ja edastades SMS-sõnumeid kannatanu telefoninumbrile XXXXXXXX telefoni numbritelt YYYYYYYYY, CCCCCCCC, AAAAAAAA. Telefonikõnedes ja SMS-sõnumites R.I solvas ja ähvardas kannatanut maha lasta, väites, et kogub selleks raha püstoli soetamiseks, ning süüdata kannatanu korteri aadressil XXX, Tallinnas. VK-l oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna eelnevalt R.I oli tema suhtes tarvitanud füüsilist vägivalda, mille tulemusena tundis kannatanu hirmu oma elu ja tervise pärast ning samuti alaealise poja DK elu ja tervise pärast; samuti tema, 09.07.2015 kell 14:28 Tallinnas, aadressil XXX ähvardas telefoni teel VK tapmise, tervisekahjustuse tekitamise ja olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega, kui kannatanu helistas telefoninumbrilt XXXXXXXX telefoni numbrile YYYYYYYYY. Helistamise põhjuseks oli see, et kannatanu avastas oma telefoni “mustas nimekirjas“, et 09.07.2015 telefoninumbrilt YYYYYYYYY laekus 5-7 kõnet. VK-l oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna eelnevalt oli R.I oli tema suhtes tarvitanud füüsilist vägivalda, mille tulemusena kannatanu tundis hirmu oma elu ja tervise pärast ning samuti alaealise poja DK elu ja tervise pärast; samuti tema ajavahemikul 11.07.2015 kuni 13.07.2015 Tallinnas, aadressil XXX ähvardas telefoni teel VK tapmise, tervisekahjustuse tekitamisega, edastades SMS-sõnumeid kannatanu telefoninumbrile XXXXXXXX telefoni numbrilt YYYYYYYYY ja helistades 11.07.2013 kell 21:03 telefoni numbrilt BBBBBBBB. SMS-sõnumites R.I solvas ja ähvardas kannatanut tapmisega, et tema sureb nagu koer prügikastis ja lämbub oma väljaheites. Telefoni kõne ajal ütles R.I VK-le, et tema kaevaks endale hauda. VK-l oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna eelnevalt R.I oli tema suhtes tarvitanud füüsilist vägivalda, mille tulemusena tundis kannatanu hirmu oma elu ja tervise pärast ning samuti alaealise poja DK elu ja tervise pärast. Oma tahtliku tegevusega pani R.I toime tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamised, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, mis on KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Veel esitati talle süüdistus selles, et tema, 27.04.2015 kella 21.20 ajal Tallinnas, XXX asuva maja trepikoja juures lõi endist elukaaslast VK vähemalt viis korda vastu põski ja vähemalt viis korda raske kilekotiga vastu pead ja vasakut põske, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – punetused mõlemal põsel; samuti tema, ajavahemikul 23.06.2015 kella 16.00 kuni 24.06.2015 kella 01.25 Tallinnas, XXX, asuvas korteris lõi endist elukaaslast VK vastu kukalt ning lahtise käega vastu mõlemat põske nii tugevalt, et saadud löökidest kukkus kannatanu peaga vastu uksepiita. Oma tegevusega põhjustas R.I kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - sinikad ja marrastused kätel ning ca 2 cm pikkuse haava peas. Seega pani R.I oma tahtliku tegevusega toime teise inimese, nimelt temaga lähisuhtes oleva isiku tervise kahjustamise, samuti muu füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise ning see on toime pandud korduvalt, mis on KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

karistuse kaetuks raskemaga. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja loeti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistus, s.o 24.-25.06.2015 ja 21.08-28.08.2016 (10 päeva) karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub koheselt kandmisele 2 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 29.08.2016. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 5 kuud 20 päeva, jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui R.I ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama alalises elukohas aadressil: XXX, Tallinn; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. R.I on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks loeti 29.08.2016 ja tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. Menetluskuludena mõisteti R.I-lt riigi tuludesse välja sundraha 645 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu summas 312 eurot, s.o. menetluskulud kokku 957 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et R.I võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul, st iga kuu 15. kuupäevaks tuleb tasuda 79,75 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank AB Eesti filiaal). Viitenumber on 99916700059003.

Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud ka R.I-le mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Maakohus on arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud põhjendatud järeldusele sellest, et mõistetud vangistus tuleb R.I-l ka reaalselt ära kanda. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga täiel määral ja rõhutab, et R.I on varem korduvalt karistatud, varasematest karistustest järeldusi teinud ei ole, jätkuv kuritegude toimepanek viitab kuritegeliku elustiili kujunemisele. Kohtukolleegium rõhutab, et üldkasuliku töö kohaldamist kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust vaagima asudes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 19), peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. R.I puhul sellist veendumust tekkida ei saa. Samas ei sobi üldkasulik töö isikule, kellel on sõltuvus alkoholi suhtes. Kuigi kaitsja on kinnitanud, et R.I ei ole alkohoolik, on ta kuriteod toime pannud tingitult alkoholi tarvitamisest. Seega nagu maakohuski leidis, on kohtukolleegiumi hinnangul üldkasuliku töö kohaldamine R.I puhul välistatud. Lisaks tuleb märkida, et R.I suhtes on juba enne süüdistuses esitatud tegude toimepanemist Harju Maakohtu 3.09.2014 otsusega süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 121 järgi mõistetud karistuse asendamist KarS § 69 sätetega kohaldatud. Et R.I ei alustanudki talle kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tundide tegemist ega järginud registreerimisnõuet, pöörati Harju Maakohtu 7.12.2015 kohtumäärusega KarS § 69 lg 6 alusel talle kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 3 kuud vangistust täitmisele. Kuna R.I on oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda kuritegude toimepanemisest hoiduda, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks asendada talle mõistetud karistust üldkasuliku tööga ega jätta seda tingimuslikult täitmisele pööramata. On igati positiivne, kui isik on teinud talle süüks arvatud vägivallategudest omad järeldused ja lubanud edaspidi tekkida võivaid konfliktsituatsioone lahendada tsiviliseeritud viisil, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud lühiajalise vangistuse.

9.Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot), mis koosneb tasust kohtuotsusega tutvumise eest 0,5 tunni ulatuses ja apellatsiooni koostamiseks kulunud ajale 1,5 tundi. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. Seega on kaitsjatasu väljamõistmine olemuslikult põhjendatud. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 sätestab, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Seega peab kehtiva seaduse kohaselt kohus kontrollima esitatud taotluse põhjendatust. Kohtukolleegium leiab, et kaitsjatasu kuulub vähendamisele järgmisel põhjusel. Taotluse kohaselt on kaitsja kulutanud apellatsiooni koostamisele 1,5 tundi, s.o kolm pooltundi, mida kriminaalkolleegium ei pea põhjendatuks. Süüdistatava kaitsja osales kriminaalmenetluses ka maakohtus, mistõttu kriminaalasja tehiolud pidid olema talle põhimõtteliselt selged ja kaitsja apellatsiooni seisukohad kattusid põhimõtteliselt argumentidega, mis leidsid esitamist ja kontrollimist juba maakohtus. Apellatsioon ise koosneb põhiliselt maakohtu otsuse refereeringust, millest kaitsja taotlus hõlmab üsna marginaalse osa, s.o kordab taotlust, mida kaitsja esitas juba maakohtus. Seetõttu leiab kohtukolleegium, et apellatsiooni koostamisele kulunud ajaks võiks hinnata ühe pooltunni, s.o summas 20 eurot. Seega määrab kohtukolleegium kaitsja poolt R.I-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstava tasu suuruseks kokku 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot).