Kohtulahend

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

J.E-le kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistub kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kokkuleppe sisu J.E süüdistatakse selles, et tema: -

03.06.2013 Tartus XXX korteris tõukas oma vanaema M.M. vastu klaasiga ust nii, et M.M. kukkus ukseklaasist läbi. Kirjeldatud tegudega pani J.E toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, nimelt põhjustas oma tegevusega oma vanaemale M.M.ile füüsilist valu ning tekitas M.M.ile 2 cm pikkuse haava parema jala säärele, 0,5 cm haava vasaku jala säärele ning marrastuse seljale.

-

02.11.2015 Tartus XXX korteris küünistas oma vanaema M.M. kätest ning lõi teda käega näkku. Kirjeldatud teoga pani J.E toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, nimelt põhjustas oma tegevusega oma vanaemale M.M.ile füüsilist valu ning marrastused kätele. ajavahemikus 26-28.12.2015 Tartus XXX korteris tõukas oma vanaema M.M. ühe käega nii, et M.M. kukkus pikali. Kirjeldatud teoga pani J.E toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, nimelt põhjustas oma tegevusega oma vanaemale M.M.ile füüsilist valu. 29.12.2015 kella 19:30 paiku Tartus XXX korteris tõukas M.M. mitmel korral vastu seina, pigistas õlgadest, tiris kõrvadest ning juustest ning pigistas ja küünistas M.M. paremast käest. Kirjeldatud tegudega pani J.E toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, nimelt põhjustas oma tegevusega oma vanaemale M.M.ile füüsilist valu ning tekitas M.M.ile marrastused ning hematoomid parema käe küünarvarrele. 30.12.2015 kella 10:00 paiku Tartus XXX ukse juures pigistas M.M. kätest ning tõmbas jõuga M.M. korterisse X sisse. Kirjeldatud tegudega pani J.E toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, nimelt põhjustas oma tegevusega oma vanaemale M.M.ile füüsilist valu. 07.08.2016 kella 18:30 paiku Tartus XXX korteris vannitoas lõi oma vanaemale M.M.ile rusikaga näkku, põhjustades M.M.ile füüsilist valu ning tekitades talle ninaluude murru.

-

-

-

-

Sellega pani J.E toime KarS § 121 (03.06.2013 episood) ja § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, so. teise inimese tervise kahjustamine, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör taotleb kohtult tunnistada J.E süüdi KarS § 121 (03.06.2013 episood) ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista temale karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 30.-31.12.2015, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus J.E suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Mõistetud karistusest kuulub osaliselt kohesele ärakandmisele 5 kuud vangistus KarS § 68 lg 1 alusel lugeda osalise karistuse, s.o reaalse 5 kuulise vangistuse kandmise aja algust alates 09.08.2016, s.o alates J.E kahtlustatavana kinnipidamisest. Karistuse ülejäänud osa, s.o 9 kuud 28 päeva vangistust jäetakse tingimuslikult kohaldamata, kui J.E ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks advokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabiteenus summas 48 eurot (politseis), advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabiteenus summas 168 (politseis ja prokuratuuris) ning 48 eurot (kohtus; istung+kohtuotsuse kuulutamine), kokku õigusabiteenus summas 264 eurot; ekspertiisitasu summas 255 eurot; KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot. Menetluskulud kokku 1164 eurot. Arvestades, et isiku resotsialiseerumise võimalusi, siis kogu menetluskulude tasumine käib tal ilmselt üle võimaluste. Eeltoodud põhjustel vähendada väljamõistetavate menetluskulude summat ja mõista J.E-lt välja sundrahast 300 eurot, õigusabiteenusest 150 eurot, ekspertiisitasust 100 eurot, kokku 550 eurot. Ülejäänud menetluskulude summa 614 eurot, jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel, taotleb J.E kriminaalmenetluskulude tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb J.E süüdi tunnistada KarS § 121 (03.06.2013 episood) ja § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel välja mõista J.E-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena kokku 550 eurot, mille moodustab 300 eurot II astme kuriteos süüdi mõistmisega

kaasnevast 645 euro suurusest sundrahast (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2), 150 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasust ja 100 eurot ekspertiisitasust. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb ülejäänud osa sundrahast, s.o 345 eurot, samuti ka riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasust kohtueelses- ja kohtumenetluses kogusummas 114 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4) ning ekspertiisitasust 155 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 3) jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada J.E tasuda temalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud osadena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht asitõendite osas Käesolevas asjas asitõendiks olevad 4 CD-plaati failidega 02.11.2015, 29.12.2015, 30.12.2015, 07.08.2016 kõnedest Häirekeskusesse, mis asuvad kriminaalasja juures, võtta kohtuotsuse jõustumise korral KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.