Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-15-5298
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1. septembri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Miras Tomusk (isikukood 39304107035), määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 1. septembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohus 28.07.2015 otsusega karistas Miras Tomuskit KarS § 121 ning § 404 järgi KarS § 64 lg-t 1 kohaldades liitkaristusega 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus temale karistuseks kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu 20.11.2013 otsusega 5 aastat 10 kuud vangistust algusajaga 15.08.2013. M. Tomuski karistusaeg lõpeb 15.06.2019.
2.Viru Maakohus 01.09.2016 määrusega jättis M. Tomuski tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata, põhjendades vastavat otsustust alljärgmiselt. Kohus luges positiivseks, et M. Tomusk on vangistuses asunud omandama keskharidust, õpib riigikeelt, on osalenud sotsiaalprogrammides ning vabanemisel on tal elu- ja töökoht ning lähedaste tugi. Vaatamata eeltoodule ei pidanud kohus kinnipeetava vanglast vabastamist aga võimalikuks, leides, et selle välistavad järgmised asjaolud. M. Tomuskit on kriminaalkorras karistatud 3 korda, ta kannab karistust raske narkokuriteo eest, distsiplinaarkaristusi on tal 8 ja viimane kuritegu oli toime pandud vangistuses. Vanglas kuriteo sooritamine näitab, et M. Tomusk ei suuda ka range distsipliiniga asutuses alluda seal kehtivatele käitumisnormidele. Puudub alus arvata, et uue kuriteo risk tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Samuti on M. Tomuski suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kellega ta võib taas suhtlema hakata, mis on potentsiaalne oht uute kuritegude toimepanemisel. Kriminaalhooldus seda riski ei maandaks.