1-16-4103/20 - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

3.Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4, lg 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 3.1 Konstantin Kaledini apellatsioon osas, kas tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 3311 lg 1 järgi, on apellant viidanud asjaolule, millise vaidlustamine on võimalik eeltoodud punktis viidatud seaduse kohaselt ka kokkuleppemenetluses. Samas kolleegium, tutvudes nii kriminaalasja materjalidega, kokkuleppega, kohtuotsusega ja apellatsiooni väidetega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on selles osas ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Kriminaalasjas on Konstantin Kaledini, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul sõlmitud kokkulepe 12.septembril 2016.a (kd 1 lk 63-65). Konstantin Kaledin kinnitab kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (kd 1 lk 65). Seejuures on kokkuleppes kirjeldatud nii toimepandud kuritegusid, kuritegude kvalifikatsiooni kui ka nende eest taotletavat karistuse liiki ja määra. Seega on nii süüdistatav ja tema kaitsja nõustunud kuritegude kvalifikatsioonidega ja jõudnud kokkuleppele prokuröriga ka karistuste liigi ja määra osas. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus Konstantin Kaledin kinnitab, et ta on kokkuleppest aru saanud ning ta nõustub sellega (kd 1 lk 69 pöördel) ning sellele eelnevalt on prokurör avaldanud ka kokkuleppe sisu, s.h kuritegude kvalifikatsiooni, karistuste liigi ja määra osas. Lisaks on süüdistatav Konstantin Kaledin kinnitanud kohtule, et nõustub kokkuleppega, väljendas oma tõelist tahet ja jääb kokkuleppe juurde (kd 1 lk 70). Kohtus avaldatud kokkuleppe sõlmimist vabatahtlikult Konstantin Kaledini poolt ja selle vastavust varasemale kokkulepitule kinnitab seejuures ka süüdistatava kaitsja (kd 1 lk 70). Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-70-12 märkinud üheselt, et kokkuleppemenetluse erisus seisnebki selles, et kohtumenetluse pooled lepivad enne asja kohtulikku arutamist kokku nii teo faktilistes asjaoludes (KrMS § 306 lg 1 p-d 1 ja 2) kui ka sellistel asjaoludel toimepandu õiguslikus kvalifikatsioonis (KrMS § 306 lg 1 p 3). Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule. Maakohus on kaalunud kas süüdistatavale inkrimineeritud teod on kuriteod ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb need kvalifitseerida. Maakohtu otsusest nähtuvalt lahendas kohus kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused kohtuliku arutamise põhjal ja kriminaaltoimiku materjalide alusel. Apellatsioonis tõstatud kvalifikatsiooni seaduslikkuse osas märgib kolleegium järgmist.

4.Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016.a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku