Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
5. oktoober 2016, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-6039
Kohtunik
Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo (istungil ei osalenud)
Kriminaalasi
Gunnar Zupsmanni süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses, kokkuleppemenetluses
Menetlustoiming
süüdimõistetu Gunnar Zupsmanni tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Gunnar Zupsmann isikukood 36912252783; väidetavalt XXXX
elukoht
vabanemisel
Jätta Gunnar Zupsmann temale Tartu Maakohtu 15.07.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6039 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Tartu Maakohtu 15.07.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6039 tunnistati Gunnar Zupsmann süüdi KarS § 424 järgi ja temale mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Gunnar Zupsmanni eelvangistuses 13.-15.07.2014 viibitud 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 kuud 27 päeva vangistust. Kohus määras, et KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 5 kuud 27 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Gunnar Zupsmann ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 31.07.2014.
Tartu Maakohtu 12.05.2016 määrusega tühistati KarS § 74 lg 4 alusel Gunnar Zupsmanni suhtes vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ja pöörati Gunnar Zupsmanni suhtes täitmisele talle 15.07.2014 Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-6039 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 5 kuud 27 päeva vangistust. Vangistuse kandmise algust loeti Gunnar Zupsmanni tagaotsitavana tabamisest, s.o alates 11.05.2016. Kohtumäärus jõustus 28.05.2016. Gunnar Zupsmanni karistusaeg algas seega 11.05.2016 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 07.11.2016. 09.09.2016 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu Gunnar Zupsmanni tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks KarS § 76 lg 1 p 2 järgi. Materjalidest nähtuvalt vangla toetab Gunnar Zupsmanni vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega lähtuvalt viimasega seonduvast keskmisest riskitasemest.
Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles jagab vangla seisukohta. Süüdimõistetu Gunnar Zupsmann avaldas kohtus, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda.
Gunnar Zupsmann kannab karistust KarS § 424 järgi, mis on tahtlik teise astme kuritegu. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna Gunnar Zupsmann on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Gunnar Zupsmanni on korduvalt kuritegude, sh isikuja varavastaste, samuti liiklussüütegude toimepanemise eest karistatud. Teda on karistatud kergemaliigilise karistusega (tingimuslik vangitus), aga ka reaalsete vangistustega. Need karistused talle loodetud mõju ei avaldanud ning ta jätkas õigusrikkumiste toimepanekut. Ka kohtuotsusega määratud katseajal rikkus Gunnar Zupsmann kontrollnõudeid ja kohustusi. See tähendab, et kinnipeetava käitumist ei mõjutanud ka teadmine, et ta on vabaduses vaid tingimisi ning et tema negatiivse käitumise vältimatuks tagajärjeks on kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramine. Eelnev viitab üheselt sellele, et karistused, ei leebemad ega ka raskemad, ei oma Gunnar Zupsmanni käitumise suunamisel soovitud eripreventiivset mõju. Gunnar Zupsmann ei suutnud või ei soovinud karistamistest vajalikke järeldusi teha. Kõik oma kuriteod Gunnar Zupsmann toime pannud alkoholijoobes. Kinnipeetava iseloomustuses on kirjas, et Gunnar Zupsmann alkoholi tarvitamisest loobuda ei soovi. Kohtuistungil avaldas Gunnar Zupsmann küll seda, et ta on nõus kohustusega -mitte tarvitada katseajal alkoholi. Kohus on seisukohal, et Gunnar Zupsmannil on ka peale tähtaegset vabanemist võimalus ise pöörduda psühhiaatri poole sõltuvusprobleemidest vabanemiseks ja lõpetada alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldus ei ole Gunnar Zupsmanni siiamaani vajalikul määral mõjutanud ja kohtul puudub usk, et kriminaalhoolduse raames oleks võimalik Gunnar Zupsmanni ka tulevikus mõjutada.
Kohtul puudub ka kindel veendumus, et Gunnar Zupsmannil on reaalne võimalus sõlmida üürileping elamiseks XXXX, sest kinnipeetava iseloomustuses kajastatud informatsioon seda seisukohta ei toeta. Kõike eelnevat kogumis hinnanud asub kohus seisukohale, et Gunnar Zupsmanni katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes samasuguste kuritegude toimepanemist ja suudab elada õiguskuulekalt. Kuna Gunnar Zupsmanni varasem kriminaalhooldus on ebaõnnestunud, siis ei ole kohus veendunud ka selles, et Gunnar Zupsmann suudab alluda ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile. Lisaks puudub Gunnar Zupsmanni vabanedes kindel elukoht.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.