Kohtulahend

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS 319 § lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Nikolai Grigorjevit süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varasemalt karistatud Harju Maakohtu 12.11.2015 otsusega asjas nr 1-15-9438 varguste süstemaatiliste toimepanemiste eest, uuesti 26.09.2016 kella 14.27 ajal viibides Tallinnas Haabersti 1 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas Haabersti Rimi kaupluse müügisaalis võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised Rimi Eesti Food AS-le kuuluvad kaubad: Cognac Larsen XO 40% 0,7l maksumusega 74,99 eurot, Cognac Hennesy XO 40% 0,35l maksumusega 102,99 eurot, Cognac Henri Mounier XO 40% 0,7 l maksumusega 74,99 eurot ning möödus kassarivist jättes kauba eest kogumaksumusega 252,97 eurot tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, kuivõrd ta peeti kinni kaubanduskeskuse turvatöötaja poolt. Oma sellise tegevusega pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 28.09.2016.a toimunud kohtuistungil süüdistatav Nikolai Grigorjev tunnistas end temale esitatud süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, kinnitades, et kohtusse kaitsjat ta kutsuda ei soovi, selgitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kersti Reinuste jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kaitsja Talvi Vaske jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Nikolai Grigorjev on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et Nikolai Grigorjev tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt kiirmenetluses vähendab kohus KrMS § 179 lõikes 1 sätestatud sundaraha suurust kuni poole võrra. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 645.- eurot, millest pool on 322,50 eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Nikolai Grigorjev on kohtueelse menetluse käigus osutatud riigi õigusabi ning kaitsjatasu kokku on 120.- eurot. Süüdistatavalt sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vastavalt kokkuleppes märgitule tuleb süüdistataval Nikolai Grigorjevil hüvitada kriminaalmenetluse kulud sundraha summas 322,50.- eurot ja kaitsjatasu summas 120 eurot, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.