lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-3563/55

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 21.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-3563/55
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
21.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1219
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-3563/20Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja22.04.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-3563

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 6. septembri 2016 määrus, tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu E.S-i (E.S , isikukood: XXX), kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann, määruskaebus

RESOLUTSIOON

2.1 2.2

2.3

Jätta Tartu Maakohtu 6. septembri 2016 määrus muutmata ja E.S-i kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmanni määruskaebus rahuldamata. Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt maksta Advokaadibüroo Raul Tosmann kaudu välja 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot) vandeadvokaat Raul Tosmannile tema poolt määruskaebemenetluses E.S-ile riigi õigusabi osutamise eest. E.S-ilt mõista välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Raul Tosmanni poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. E.S tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „E.S, 1-14-3563, kohtukulud.“ Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 22.04.2014 otsusega mõisteti E.S süüdi ja teda karistati KarS § 121 järgi 6 kuu ja KarS § 274 lg 1 järgi 1 aasta pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus vangistusena 1 aasta. KarS § 74 lg-te 1, 2, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest 4 kuud kannab E.S ära koheselt. Vangistuse osa 8 kuud jäeti tingimisi kohaldamata ja määrati

katseaeg 2 aastat ühes allutamisega KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 2 alusel määrati E.S-ile käitumiskontrolli ajal kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning otsida endale töökoht.

2.18.08.2014 määras Tartu Maakohus KarS § 74 lg 4 alusel E.S-ile katseajal täiendavate kohustustena sotsiaalprogrammis osalemise ning allumise alkoholismivastasele ravile.
3.Tartu Maakohus 18.08.2015 määrusega pikendas KarS § 74 lg 4 alusel E.S-ile määratud katseaega 1 aasta võrra ja luges katseaja uueks tähtajaks 21.04.2017.
4.Tartu Maakohus 28.04.2016 määrusega pöörati E.S-ile Tartu Maakohtu 22.04.2014 otsusega mõistetud 8 kuud kandmata vangistust täitmisele. Karistusaeg algas 19.06.2016 ja lõppeb 19.02.2017.
5.06.09.2016 määrusega jättis Tartu Maakohus E.S-i tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 5.1 Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused KarS § 76 lg 1 p 2 alusel täidetud. 5.2 Samas leidis maakohus, et KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Kohtul ei tekkinud veendumust selles, et E.S-ile mõistetud karistus oleks oma eesmärgi täitnud ning et kinnipeetav oleks võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. Kohtul ei tekkinud veendumust ka selles, et E.S ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. 5.3 E.S ei ole küll vangistuse ajal distsiplinaarkaristusi, kuid korduv kriminaalkorras karistamine viitab E.S-i riskeerivale ja hoolimatule elustiilile ning käitumisele. E.S puudub valmisolek ühiskonnas kehtivaid norme järgida. Kohaldatud meetmetest ei ole süüdimõistetu järeldusi teinud ja positiivseid muudatusi ei ole tema käitumises toimunud. Varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole E.S-ile vajalikku mõju avaldanud ega teda õiguskuulekusele suunanud. Erandlikke asjaolusid, mis tema vabastamist käesoleval hetkel võimaldaksid, ei esine.

MÄÄRUSKAEBUS

6.E.S-i kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kaebuses palub kaitsja tühistada 06.09.2016 Tartu Maakohtu määruse ja vabastada E.S tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Edasikaebuse asjakohased väited on kokkuvõtlikult alljärgnevad. 6.1 Kaitsja leiab, et on olemas eeldused ja õiguslik alus E.S-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja arvates ei saa kohtu jaoks olla tõe allikaks vanglaametniku väited uute kuritegude toimepanemise prognoosi (riskiprotsentide) osas. 6.2 Kinnipeetava õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kaitsja hinnangul pole maakohus järginud põhjendamiskohustust, sest sisukohane toimikumaterjalide analüüs puudub. 6.3 E.S-i ennetähtaegne vabastamine on eriti oluline seetõttu, et teda ootab koju 2010. aastal sündinud tütar, kelle hooldusõigusega sai E.S vanemana hästi hakkama. Lapse huvidega ei ole kohtulahendi tegemisel arvestatud. Vabaduses enne karistuse täitmisele pööramist tegi E.S koostööd kriminaalhooldaja ja lastekaitsespetsialistiga, kuna oli motiveeritud elama õiguskuulekalt ja tegelema probleemkäitumise muutmisega lähtudes tütre heaolust. E.S on motiveeritud edaspidigi tegelema probleemide lahendamisega, ta soovib leida ametliku töökoha, saada vanema tütre hooldusõiguse ning omandada eriala.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED

7.Tartu Ringkonnakohus, tutvunud Tartu Maakohtu 06.09.2016 määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, asub seisukohale, et vaidlustatud lahend on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus maakohtu määruse põhistusi üle ei korda, vaid rõhutab kokkuvõtlikult üksnes peamist ja vastab kaebuses esitatud väidetele.
8.Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist, s.o vabastatakse isikud, kelle osas kohus leiab, et nad on suutelised jätkama õiguskuulekat elu vabaduses. Maakohtul E.S-i puhul sellist piisavat kindlustunnet ei tekkinud ja samasugusele seisukohale asub praeguselt ka apellatsioonikohus. Nimelt ei saa olukorras, kus kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud märkimisväärselt koguni
13.korral, sealhulgas 4-l puhul vangistusega, ning ta on varasemalt temale tingimuslikult mõistetud karistuse perioodil rikkunud katseaja nõudeid, tekkida veendumust, et tema kuritegelik käitumine enam ei kordu. Veelgi enam, negatiivset tulevikuprognoosi võimendab teave sellest, et E.S on probleeme alkoholi kuritarvitamisega.

Määruskaebuse argumendid ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena.

9.1 Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et esimene kohtuaste on KarS § 76 lg-s 4 nimetatud aspekte kaaludes põhjendatult ja õigesti võtnud muuhulgas arvesse ka vangla koostatud kinnipeetava iseloomustust, sealhulgas selles esitatud hinnangut E.S-i poolt uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse ja tema ohtlikkuse kohta. Tõsi, iseloomustusest ei selgu riskiprotsentide konkreetset arvutuskäiku, kuid selles on selgitatud, milliseid asjaolusid selle saamisel arvesse võetud on. Siinkohal peab märkima sedagi, et kõnealune iseloomustus (ja veelgi kitsamalt: selle iseloomustuse üks osa ehk riskiprotsent) on vaid üks tegur, mida maakohus E.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustades arvestas. Ehk siis kohtu lõppotsustuse seisukohalt riskiprotsentide arvnäitajatel mingitki määravat tähendust olnud ei ole. 9.2 Järgmiseks nõustub ringkonnakohus kaitsjaga selles, et kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks on tema õiguspärane käitumine vangistuses. See ei tähenda aga isiku õigust ennetähtaegsele vabastamisele. Kui süüdimõistetule on määratud reaalne vangistus, siis reeglina peab ta selle lõpuni kandma ning ennetähtaegne vabastamine toimub vaid erandlikel asjaoludel. 9.3 Viimaseks märgib ringkonnakohus, et ei pea võimalikuks vabastada E.S-i käesoleval ajal vangistusest ka seetõttu, et teda ootab koju tema tütar. Nimelt on süüdimõistetu oma käitumisega näidanud, et lapse eest hoolitsemise vajadus tema kuritegelikule käitumisele piiri ei pane.

10.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1, 2, 3 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
11.E.S-i kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal kohtumäärusega tutvumine aega 20 minutit ja määruskaebuse koostamine aega 1,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlust tuleb vähendada 24 euro võrra ja määrata lõplikuks tasuks 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus on seisukohal, et määruses esitatud argumendid on asjakohased, kuid õiguslik analüüs on minimaalne ning sisuliselt üheleheküljelise määruse koostamisele ei tohiks üle 1 tunni kuluda. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 72 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel E.S-i kanda.

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.