Kohtulahend

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

süüdi KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 16. märtsi 2012. a. otsusega kriminaalasjas nr 1-122503 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta 11 kuu ja 11 päeva pikkuse vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti T.U-le karistuseks 5 aastat 7 kuud 11 päeva vangistust alates 8. oktoobrist 2012. a. Kinnipeetava karistus lõpeb 19. mail 2018. a.

otsustamiseks seoses 1. jaanuaril 2015. a. jõustunud karistusseadustiku muudatustega (KarS § 5 lg 2).

järgi kvalifitseeritud kuriteod on jätkuvalt kvalifitseeritavad samamoodi, seega puudub alus T.U-le mõistetud üksikkaristuste kergendamiseks KarS 5 lg 2 alusel ning liitkaristus ning seega tuleb T.U karistus jätta muutmata.

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta KarS § 76 lg 2 p 1 järgi.

oktoobri 2012. a. otsusega kriminaalasjas nr 1-12-9567 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendustest nähtuvalt on T.U varasem kuritegelik aktiivsus olnud kõrge, mis sai alguse ajal, mil ta oli 14-aastane. Praeguseks ajaks on T.U korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Kaks viimast kuritegu on toimepandud vangistuse ajal kinnipidamisasutuses, tegemist oli kambrikaaslase kehalise väärkohtlemisega. Lisaks on T.U vangistuse ajal korduvalt toime pannud distsiplinaarrikkumisi ning praeguse seisuga on tal 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Selline käitumine viitab T.U kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute juurdumisele.

mõtle ta tegude tagajärgedele ning on käitumiselt ootamatu ja agressiivne, samuti esineb psüühikahäire, mis võib endaga kaasa tuua agressiivsuspuhanguid. T.U on keeldunud osalemast kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks suunatud sotsiaalprogrammides ning keeldus omandamast tisleri eriala. T.U puudub motivatsioon antud eriala õppimiseks, õppetöö segaks suitsetamas käimist ning ta ei soovi vabanedes puutööd teha. Alkoholisõltuvusprobleemiga ei soovi vanglas tegeleda, sest usub, et saab iseseisvalt probleemiga hakkama. Mineviku käitumisest tulenevalt on aga nähtuv, et T.U ei suuda alkoholi tarbimist kontrollida. Positiivsena toob maakohus välja, et T.U on pärast vanglast vabanemist olemas kindel elukoht ja tal on lähiperekonna näol olemas toetav võrgustik. Samas märgib kohtunik, et T.U oli elukoht ning lähedased inimesed olemas ka ajal, mil ta pani toime kuriteo, mille eest käesolevat karistust kannab. Seetõttu ei oma antud faktorid T.U puhul õigusrikkumisest ärahoidmisel määravat tähtsust. Maakohus asus asjaolusid kogumis hinnates seisukohale, et T.U tingimisi ennetähtaegne

vabastamine katseajaga ei ole põhjendatud. Kohtul puudub veendumus, et T.U ei pane toime uut kuritegu vabaduses. Kuigi elektroonilise valve kohaldamisel piiratakse isiku liikumisvabadust, ei piira see vahend alkoholi tarvitamist ega ka vägivalla kasutamist isikute suhtes, kes külastavad T.U kodu. Lisaks ei ole kohtul veendumust selles osas, et kinnipeetav suudab teha koostööd kriminaalhooldajaga ning alluda käitumiskontrollile, arvestades vanglas ametnike korralduste allumise probleemidega. Määruskaebus

määruskaebuse, kes taotleb Tartu Maakohtu 19. augusti 2016. a. määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastatakse kinnipeetav T.U Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2012. a. otsusega kriminaalasjas nr 1-12-9567 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

menetlusõiguse norme. Kaitsja on seisukohal, et esinevad asjaolud, millest tulenevalt peaks rahuldama T.U taotluse tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega KarS § 76 lg 2 p 1 alusel.

on karistust kandnud ligi 4 aastat ning vabastatakse hiljemalt 19.05.2018. a. (määruskaebuses ekslikult märgitud 10.05.2018) Seega on T.U ära kandnud olulise osa talle mõistetud 5 aasta 7 kuu ja 11 päeva pikkusest karistusest, käesolevaks hetkeks on vanglakaristus oma eesmärgi täitnud, mistõttu ei ole süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine põhjendatud.

hindamisel käesolevas asjas esitatud T.U ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud ning on seejuures üle tähtsustanud negatiivsed asjaolud, millega on kohus oluliselt rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 7 normi. Kaitsja seisukohalt on maakohus T.U varasemat elukäiku üle tähtsustanud ning järeldus, mille kohaselt T.U ei ole karistusest tahtnud või suutnud teha vajalikke järeldusi, on ennatlik. Kohus ei ole arvestanud T.U soovi saada uut võimalust ja tahet senise käitumise muutmiseks ning tegutsemisplaani, kuidas seda teha.

seganud vanglas töötamine. Kaitsja leiab, et antud väidet oleks pidanud kohus analüüsima. Kohtu viide T.U keeldumisele tisleri eriala omandamise kohta on asjakohatu. Kedagi ei saa sundida eriala omandama ning T.U on väljendanud, et tal puudub motivatsioon nimetatud eriala omandamiseks. Arvestades, et T.U on juba olemas oskus puidutöö tegemiseks, ei ole viide keeldumisele asjakohane.

tal on individuaalselt lihtsam alkoholisõltuvusega tegeleda, siis ei saa programmiga liitumisest keeldumine olla aluseks, mida KarS § 76 lg 4 puhul arvesse võtta.

kindel elukoht ning toetav võrgustik perekonna näol) ning ennatlikult järeldanud, et antud faktorid ei oma määravat tähtsust õigusrikkumiste ärahoidmisel. Kuigi T.U on varem vabaduses viibides uusi kuritegusid toime pannud, ei vähenda see elukohast ja toetavast võrgustikust tulenevat positiivset mõju.

paneb toime uue kuriteo, kuivõrd sellisel juhul on talle teada, et kehtestatud reeglite rikkumisel tuleb tal naasta vangistusse. Teiseks leiab kaitsja, et kuna T.U asub elama koos

emaga, suudab viimane T.U tegevust kontrollida ning külastavate isikute ringi vajadusel piirata. T.U vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega annaks võimaluse T.U tsiviilkeskkonda naasta, ent samal ajal säilitada ka kontroll tema üle. T.U emal on võimalik teavitada kriminaalhooldajat asjaoludest, nt alkoholi tarvitamisest.

suudab alluda käitumiskontrollile. Vangla ametnike korraldustele mitteallumisest ei saa teha lõplikke järeldusi, distsiplinaarkaristused ei näita isiku õigusvastase tegevuse jätkumist.

tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamine on võimalik ühendada nii süüdimõistetu huvi vanglast vabanemiseks ennetähtaegselt kui ka prokuratuuri ja kohtu huvi kontrollida süüdimõistetu käitumist. Sujuv üleminek tsiviilkeskkonda on oluliselt parem variant kui järsk vanglast vabastamine 2018. aastal. Ringkonnakohtu järeldused

augusti 2016. a. määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1. Tartu Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud ja seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.

KarS § 76 lg 2 p-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 loeteluna toodud materiaalseid nõudeid. T.U ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal. Kohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, mille kohaselt on T.U käesolevaks hetkeks vanglakaristuse kandmisega oma eesmärgi täitnud. Nagu nähtub kinnipeetava iseloomustusest on T.U vangistuse jooksul määratud mitu distsiplinaarkaristust, käesoleval hetkel on neist kehtivad 5 karistust (vastavalt VangS § 65 lg-le 5 kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul karistuse määramisest). Seega ei ole T.U käitumismuster oluliselt muutunud ning arvestades, et viimane kuritegu on toime pandud vangistuse jooksul (kriminaalasjas nr 112-9567, KarS § 121), ei ole muutunud vangistuse vältel ka T.U impulsiivne ning vägivaldne käitumine. Samuti kinnitavad seda distsiplinaarkaristused, mille kohaselt ei ole T.U allunud ametnike korraldustele. Kuigi vangla ametnike korraldustele mitteallumisest ei saa teha lõplikke järeldusi, näitab see sissejuurdunud käitumismustreid ning võimalikku ohtu tulevikus teiste inimeste suhtes.

sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. T.U üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 47% ning seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 42-62%, mis on üsna kaalukaks faktoriks ning kuna kuriteo toimepanemist soodustavaks faktoriks on alkoholitarbimine, on negatiivseks asjaoluks T.U keeldumine vangistuse ajal läbiviidavatest sotsiaalprogrammidest (Eluviisitreening). Määruskaebuses toodud väide, mille kohaselt sotsiaalprogrammidest keeldumine on seotud sellega, et see segab T.U vanglas töötamist, ei ole põhjendatud. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et T.U on vangistuse jooksul tööhõives osalenud, kuid keeldunud sotsiaalprogrammidest, kuna pole neil näinud mõtet. Seega ei ole tal olnud soovi oma ellusuhtumist muuta ning osaleda taasühiskonnastavates programmides. Alkoholist loobumist on võimalik kontrollida alles vabadusse saamisel ning arvestades T.U varasemat

elukäiku nähtub, et T.U on pärast haigla poolt kaheks aastaks alkoholivastase süsti tegemist uuesti alkoholi tarvitamist alustanud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses toodud väitega, mille kohaselt tisleri eriala omandamisest keeldumine ei ole aluseks, miks keelduda ennetähtaegsest vabastamisest, kuid nagu nähtub maakohtu määrusest ei ole see ka kaalukas argument, mille tõttu kohus on otsustanud jätta T.U ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

varasemat elukäiku üle tähtsustatud ning mitte hinnatud positiivseid asjaolusid. T.U on varasemalt olnud karistatud kriminaalkorras 14 korral ning kannab vanglakaristust 9. korda. T.U on karistatud eriliigiliste kuritegude eest, sh raskete isikuvastaste kuritegude eest (vägistamine, seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest). T.U ei tunnista oma süüd vägistamise eest tänaseni. Maakohus on oma määruses arvesse võtnud ka positiivseid tegureid nagu toetav võrgustik perekonna näol ning kindel elukoht vabanemisel, mis on kindlasti KarS § 76 lg 4 hindamise juures olulised faktorid. Küll aga tuleb tähele panna, et T.U on ka varem vangistusest vabanemisel uusi kuritegusid toime pannud, mistõttu ei ole lähivõrgustik tema käitumismustreid mõjutanud. Asjaoludest tulenevalt on nähtuv, et vabanemisel asuks T.U elama koos oma emaga, kes on nõrga tervisega. Ei ole usutav, et T.U emal on kindel kontroll T.U tegevuse üle isegi olukorras, kus T.U on elektrooniline valve. Positiivne on, et T.U on soov leida uus võrgustik ning mitte suhelda vanade tuttavatega, kuid arvesse tuleb võtta ka seda, et T.U asub elama tagasi samasse väikesesse asulasse, kus võimalused vanade tuttavatega kokkupuutumiseks on suured. Positiivsed faktorid ei kaalu üles teisi asjaolusid, mis ei anna alust T.U ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 2 tundi, mille eest taotleb ta tasu suurusena 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja § 21 lg-st 3 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel T.U kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.