Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20.09.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-16-838
Kohtunik
Eha Popova
Kohtuistungi sekretär
Julia Senkevitš
Kohtuasi
Vangla materjalid D.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
D.V (ik XXX) viibib Vanglas
Kaitsja
Natalia Lausmaa
Kohtuistungi toimumise aeg,
13.09.2016.a Tallinn, kaugkohtuistung
koht
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Vangla Ida-Harju ja saata määrus täitmiseks
tingimisi enne
KarS § 424 ja 329 järgi D.V tunnistati Tartu Maakohtu 02.02.2016.a otsusega süüdi ning karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates kohtuotsuse kuulutamisest 02.02.2016.a. Kohtuotsus jõustus 18.02.2016.a.
Karistuse kandmise algus oli 02.02.2016.a ja lõpp on 02.02.2017.a. D.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et alates 12.04.2016 osaleb ta tööhõives ning alates 18.05.2016.a osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab D.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
D.V kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et isik vabaneks enda sõnul ennetähtaegselt aadressile XXXX XXXX kuuluvasse korterisse. XXXX sõnul on ta valmis eluaset pakkuma. Kodukülastust ei teostatud, sest XXXX ei õnnestunud rohkem kontakti saada. Kinnipeetaval on võimalus ennetähtaegse vabanemise korral ööbida kodutute öömajas aadressil XXXX. D.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. On nõus kuue kuulise katseajaga. Kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglas teist korda. Elama asub sõbra juurde XXXX. Kannab karistust joobes juhtimise eest ja täitmisele pööratud kohtuotsuse mittetäitmise eest. Ei oska öelda, millal tekkisid alkoholiga probleemid. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab D.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et D.V tuleks allutada käitumiskontrollile 6 kuuks ja nõustub vangla ja kriminaalhooldaja ettepanekuga määratavate kontrollnõuete, kohustuste ja nende tähtaegade osas. Kaitsja toetab süüdimõistetu vabastamist, vabastamist toetavad ka nii vangla kui prokurör. Tingimused tingimisi enne tähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Mis puutub elukohta, siis D.V on Soomes töötava sõbra korteri võtmed ning sõber on rääkinud ka kontaktisikuga. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et D.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. D.V kannab karistust teise astme kuriteo eest, ta on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangla ja prokurör toetavad D.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud D.V mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab D.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.
Pärast vabanemist on D.V olemas kindel elukoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.