Kohtulahend

Tatu Vangala toetab M.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör Meelis Juursoo esitas M.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vanglaga- nõustub M.J-i vanglast ennetähtaegse vabastamisega. Süüdimõistetu M.J avaldas kohtule, et soovib vanglast vabaneda, on nõus täitma kriminaalhoolduse üldkohustusi ja erikohustusi, mis toodud Tartu Vangla iseloomustuses. Kaitsja Aivar Kello oli seisukohal ,et on alused M.J-i vanglast ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsealuse käitumine vanglas on olnud rahuldav. Tal on vabanedes kindel elukoht, ta on oma esimesest vangistusest järeldused teinud. Kohtuniku seisukoht KarS § 76 lg.1 p.1 kohaselt võib kohus tahtlikus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on M.J temale mõistetud karistusajast vähemalt 1/3 ära kandnud, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.J-i on varem kriminaalkorras karistatud. Käesolev karistus on temal esimene reaalne vangistus. M.J on vanglas läbinud programmi „Eluviisitrening“, ta töötab majandusabitöödel, mis on kasvatuslikult positiivne. On 2017 aastaks planeerinud vanglas osaleda puidupinkide käsitlemise kursustel. Distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul ei ole. Praegu kinnitab M.J , et on aru saanud oma eksimustest ning soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Tal on kindel elukoht ema juures XXXX. Samuti soovib ta tööle asuda, ehkki kindlat töökohta praegu ei ole otsinud. Ta on nõus täitma kriminaalhoolduse üldnõudeid ja ka KarS § 75 lg. 2 toodud erinõudeid. Vanglas on ta korralikult käitunud. Tartu Vangla poolt läbi viidud riskihindamine ei pea M.J` osas uue kuriteo riski suureks – 28 % 2 aasta jooksul. Kriminaalhooldus ja esialgsel kriminaalhoolduse perioodil kohaldatav elektrooniline valve peaks tagama M.J-ile piisava järelevalve, et ta ei paneks toime uusi kuritegusid. Kohus on seisukohal et M.J-i võib vanglast ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada ning suunata krimnaalhooldusele kuni karistusaja lõpptähtajani- 31.07.2018 ning kohustada täitma kriminaalhoolduse üldnõudeid ja ka KarS § 75 lg. 2 toodud erinõudeid: 1)mitte tarvitada alkoholi, 2)asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas arvele hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest, 3) alluda elektroonilisele valvele nelja kuu jooksul. KrMS § 180 lg. 1 alusel mõista välja M.J-i`lt menetluskulu 96(üheksakümmend kuus) eurot kaitsjatasu riigieelarvesse. Menetluskulu tasuda kolme kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest.

Peet Teidearu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.