Kriminaalasi nr 1-16-6565
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.september 2016.a., Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-6565 (XXX)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Häli Altmets
Kriminaalasi
E.R ’e süüdistusasi kuriteos Karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Agnes Ollema-Barndõk
avalikul
Süüdistatav E.R, ik. XXX
Kaitsja
Kaitsja kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eve Grass kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei ole taotlenud
Kriminaalasi nr 1-16-6565 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.
Kriminaalasi nr 1-16-6565 Süüdistus. E.R ́t süüdistatakse selles, et tema vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust omamata juhtis 25.06.2016 kella 22.05 ajal Saare maakonnas Pihtla vallas Kõljala külas M.M-le kuuluvat ja enda valduses olevat mootorsõidukit - sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXXXXX - isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer
seerianumbriga 800-005399 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,01 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,91 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks juhtis E.R mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega E.R , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus E.R ’ele nõutud karistus: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga. Süüdistatav E.R andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kahetseb toimepandut. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab E.R-i süüdi KarS § 424 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. KarS § 424 alusel on võimalik mõista süüdlase karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 424 sanktsiooni piiresse. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. E.R karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.. KarS § 73 sätete kohaldamist välistavaid asjaolusid karistusest tingimisi vabastamisel ei esine. Tõkend- ei ole kohaldatud. Tsiviilhagi – ei esitatud. Asitõendid- kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II
Kriminaalasi nr 1-16-6565 raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. E.R ’ele riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohtueelses menetluses kaitsjale tasuks arvestatud 72 eurot (sisaldab käibemaksu), mis vastavalt karistuskokkuleppele kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohtuistungist kaitsja osavõttu ei ole süüdistatav taotlenud KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus vastavalt karistuskokkuleppele menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.