Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-15-10643
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Heli Nurmoja Anna Jänes
Kriminaalasi
Süüdimõistetu E.T tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Meelis Juursoo (istungil ei osalenud)
Süüdimõistetu
E.T Ik. XXX; kannab Tartu Vanglas karistust
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-test 3, 32, 33, kohtunik määras: Vabastada E.T vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 76 lg 5 alusel määrata E.T-le katseajaks kuni 06. märts 2017 KarS § 78 p 2 kohaselt hakata E.T katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada E.T katseaja jooksul alluma käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal on E.T kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st ta on kohustatud:
Harju Maakohtu 25.02.2014. a otsusega 1-14-1504 tunnistati E.T süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta ja 4 kuud. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrati, et karistust ei pöörata täitmisele, kui E.T ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 2 päeva karistusaja hulka. Harju Maakohtu 06.02.2015. a otsusega 1-15-972 tunnistati E.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati E.T-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.02.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 (viis) päeva, ärakandmisele kuulus 1 aasta 5 kuud ja 23 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 69 asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 538 (viissada kolmkümmend kaheksa) tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud. Harju Maakohtu 11.07.2015. a otsusega 1-15-5690 tunnistati E.T süüdi KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati E.T-le mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.02.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse algust arvati alates kinnipidamisest 09.07.2015.Kinnipeetava karistusaja lõpptähtaeg 06.03.2017 09.09.2016. a esitas Tartu Vangla kohtule materjalid E.T tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise kohta. Materjalidest nähtuvalt vangla toetab E.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör Meelis Juursoo esitas E.T tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vanglaga- nõustub E.T vanglast ennetähtaegse vabastamisega. Süüdimõistetu E.T avaldas kohtule, et soovib vanglast vabaneda, hakkab koos vanamatega elama, kannab esimest vangistust. Kaitsja Dmitri Skoljar oli seisukohal ,et on alused E.T vanglast ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsealuse käitumine vanglas on olnud rahuldav. Tal on vabanedes kindel elukoht ja töökoht. Ta on oma esimesest vangistusest järeldused teinud. Kohtuniku seisukoht KarS § 76 lg.1 p.2 kohaselt võib kohus tahtlikus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on E.T karistusajast vähemalt poole ära kandnud, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning
käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.T on varem kriminaalkorras karistatud. Käesolev karistus on temal esimene reaalne vangistus. Praegu E.T kinnitab, et soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Tal on kindel elukoht vanemate juures; samuti soovib ta tööle asuda. Ta on nõus täitma kriminaalhoolduse üldnõudeid ja ka KarS § 75 lg. 2 toodud erinõudeid. Tartu Vangla ja ka prokurör toetavad E.T ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohus on seisukohal et E.T võib vanglast ennetähtaegselt vabastada ning suunata krimnaalhooldusele kuni karistusaja lõpptähtajani-06.03.2017 ning kohustada täitma kriminaalhoolduse üldnõudeid ja ka KarS § 75 lg. 2 toodud erinõudeid: mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas arvele hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kriminaalhooldus oleks E.T esuunav ja abistav. KrmS § 180 lg. 1 aluslel mõista välja menetluskuluna E.T-lt kaitsjatasu 205, 92 €, andes tasumiseks aega 3 kuud. Peet Teidearu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.