Kohtulahend

1 (3)

karistuseks 3 kuud vangistust; KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati Andrei Barulinil eelvangistuses viibitud aeg 05.06.08.2014, s.o 2 päeva, karistusaja hulka. Kandmata karistus oli 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja aluseks loeti 31.03.2015. Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2015. a kohtuotsusega jäeti Andrei Barulini apellatsioon läbi vaatamata. Kohtuotsus jõustus 03.11.2015. a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.03.2015 ja lõpeb 28.03.2017. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 29.07.2016. 27.07.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Andrei Barulini ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Andrei Barulini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, Andrei Barulini varasemat elukäiku ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole prokuröri arvates võimalik tema vabastamist toetada. Andrei Barulin avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda, kuid kaalukaid põhjuseid, miks kohus teda vabastama peaks, ta nimetada ei osanud. Väidetavalt on muutunud tema väärtushinnangud. Kinnipeetava on enda sõnul läbinud vanglas kõik ettenähtud kursused. Andrei Barulin tunnistas, et esineb ka distsipliinirikkumisi. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt Andrei Barulinil elukoht puudub, selgitas kinnipeetav, et alguses isa ei olnud nõus talle elukohta võimaldama, kuid ta on isaga rääkinud ja tema hinnangul nüüd elukoht võimaldatakse. Vabanemisel soovib kinnipeetav taastada töövõimetuspensioni ning töötukassa kaudu läbida kursusi.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Andrei Barulin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Andrei Barulinil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Andrei Barulini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul ei ole Andrei Barulini tingimisi ennetähtaega vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud. Andrei Barulinit on karistatud kriminaalkorras kokku 17 korda, reaalset vangistust kannab ta 12 korda. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest. Käesolevat karistust kannab lisaks veel narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Korduv karistatus viitab isiku kriminaalsetele hoiakutele ning negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Ka karistuse kandmise ajal ei ole Andrei Barulin suutnud kehtestatud reeglitele alluda. Kinnipeetaval on käesolevalt 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis ei kinnita väärtushinnangute muutumist, millele

2 (3)

kinnipeetav ise viitas kohtuistungil. Rikkumised on olnud erinevad- tubakatoodete omamine, ametnike korralduste eiramine, isevalmistatud esemete valdamine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine. Isik, kes soovib vabaneda enne tähtaega peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on kehtestatud normide järgimine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed toob kaasa nende rikkumine. Andrei Barulin ei ole seda suutnud. Lisaks eelnevale ei toeta Andrei Barulini vabastamist ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Vangla iseloomustuse kohaselt elas kinnipeetav enne vangistust oma isale kuuluvas korteris ja avaldas soovi ka vabanemise järgselt sinna elama asuda, kuid kinnipeetava eluviisi tõttu ei ole isa sellega nõus. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et ta on isaga suhelnud ja isa on nõus talle elukoha võimaldama. Kohtule ei ole isa seisukoha muutust kinnitavat teavet esitatud ning elukoha kontrolli nimetatud aadressil ei ole läbi viidud. Seega tuleb kohtul käesolevalt asuda seisukohale, et garanteeritud elukoht kinnipeetaval siiski puudub. Võttes arvesse kõike eeltoodut- Andrei Barulini isikut, varasemat elukäiku ja korduvat karistatust, samuti tema käitumist karistuse kandmise ajal ning vabanemisjärgseid elutingimusi, leiab kohus, et Andrei Barulin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.