Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatades kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 12. septembril 2016. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

SÜÜDISTUSE SISU

Jana Bogatõrjovale on esitatud süüdistus KarS § 25 lg 2 - § 113 lg 1 järgi selles, et tema 16.12.2015. a kella 19.15-19.30 vahelisel ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas maja nr xxxx asuvas korteris, tapmise eesmärgil lõi korduvalt tugevajõuliselt kirvega (massiivse terava servaga ese) voodis lamavat (magavat) xxxxxxxxxxxxxx pea (näo vasaku poole) ja ülakeha piirkonda, tekitas tahtlikult kannatanule järgmised vigastused: kuid tegu jäi lõpule viimata ja tagajärg (surm) jäi saabumata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel (õigeaegne meditsiiniline abi).

KOHTU SEISUKOHT

Häirekeskusele kõne, milles selgitab, et ema ja kasuisa kaklevad koguaeg. Sündmuse asjaolusid kinnitab ka patrullileht (tl 34-35), millest nähtuvalt on 27.11.2015. a politseipatrull sõitnud sündmuskohale (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), et lahendada peretüli.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest järeldub, et ajal, mil ta mängis Playstation mänge, kuulis ta venekeelset rääkimist, aga aru ta ei saanud midagi. Karjumist oli tunnistaja ütluste kohaselt ka. xxxxxxxxxxxxxrääkis tunnistaja arvates Jana Bogatõrjovaga. Peale seda jäi elutoas natukene vaiksemaks ja xxxxxxxxxxxxxxxx keeras televiisori valjemaks. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt kostus peale mõningast vaikust elutoast „mats“, xxxxxxxxxxxxxxxi avas oma toa ukse, Jana Bogatõrjova selgitas, et juhtus õnnetus. Seejärel nägi xxxxxxxxxxxxxxxx, et xxxxxxxxxxxx on pikali voodis ja verine. xxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt oli xxxxxxxxxxxxxxxxxx läinud tualettruumi. Sündmuse ajal majas viibis korteris ka xxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes keeldus kohtus ütluste andmisest. Kohtu hinnangul tuleb eelkirjeldatud ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvesse võtta, et kõik sündmuse ajal korteris viibinud isikud olid alkoholijoobes ja alkoholi oli tarvitatud juba mitu päeva. Suuresti on alkoholijoove mõjutanud nii kannatanu kui ka süüdistatava võimet sündmuse asjaolusid detailselt meenutada. Oluline on arvestada tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx vaimset seisundit – ta on sügava vaimse puudega isik. Samas oli tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxi sündmuse toimumise ajal kaine. Samuti ei tekkinud kohtul tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx küsitlemisel kahtlusi tema arusaamis- ja tajumisvõimes, vaatamata tema tervislikule seisundile. Hinnates kõiki eelkirjeldatud ütlusi kogumis, on need kohtu arvates omavahel kooskõlas ja seega usaldusväärsed. Nii kannatanu, tunnistaja, kui ka süüdistatava ütlusi kinnitavad ka kriminaalmenetluse käigus kogutud kirjalikud tõendid. Süüdistatav Jana Bogatõrjova ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxi ütlused on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokolli ja CD-plaadiga (tl 21-33), millest nähtub, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxelutoa voodil on verekahtlased määrdumised. Samuti asitõendi vaatlusprotokolli ja CD-plaadiga (tl 42-45). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt helistas tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxki 16.12.2015. a kell 19.37 Häirekeskusesse ja kutsus xxxxxxxxxxxxxxxxxx Samas telefonikõnes Häirekeskusele selgitab süüdistatav Jana Bogatõrjova, et kasuisal jookseb peast verd. Eeltoodud kirjalike tõenditega on kooskõlas ka patrullileht (tl 40-41), millest nähtuvalt löödi 16.12.2015. a xxxxxxxxx majasxx korteris xx lõhki xxxxxxxxxxxxx pea. xxxxxxxxxxxxxxxi sõnul oli lööjaks tema õde Jana Bogatõrjova. Patrullilehelt nähtuvalt olid xxxxxxxxxxxi näol lõikehaavad.

statsionaarsed haiguslood nr xxxxxxxxxxxxxxxxxja nr xxxxxxxxxx. Seega teostati isiku kohtuarstlik ekspertiis üksnes ekspertiisiks esitatud ravidokumentide alusel. Isiku ekspertiisiaktist nr 16E-LÕI0004 nähtuvalt esinesid kannatanu xxxxxxxxxxxxxl Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx tekitatud vigastuste arvu ja tekkemehhanismi kindlaks tegemiseks kuulati kohtus üle isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostanud kohtuarst-ekspert xxxxxxxxxxxxt. Kohtuarst-ekspert xxxxxxxxxxxxxi ütlustest nähtuvalt tähendab ekspertiisiakti ekspertarvamuses tood väljend „löökidest“, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxe on loetletud vigastused tekitatud rohkem kui ühe löögiga. Kohtuarst-ekspert xxxxxxxxxxxxx selgitas, et kuna ekspertiisi teostamiseks ei antud tema käsutusse kannatanut ega ka ühtegi fotot kannatanust ning ravidokumentides toodud vigastuste kirjeldused olid napid (vigastuste suundi ei olnud märgitud) ja kohati vastuolulised (ühes ravidokumendis oli märgitud üks haav, teises ravidokumendis kolm haava). Sellest tulenevalt ei tekkinud eksperdil kannatanul esinenud vigastustest tervikpilti, st milline kannatanu välja nägi, kuidas haavad paiknesid. Seetõttu ei olnud eksperdil võimalik öelda löökide arvu. Kohtuarst-ekspert xxxxxxxxxxxxxxxx esitati tutvumiseks fototabelid (tl 97-98) ja eksperdil oli võimalik istungil visuaalselt näha kannatanut. Eksperdi ütluste kohaselt saab väita, võttes arvesse luumurdude rohkust, ulatust, aga ka iseloomu, et vigastused on tekitatud rohkem kui ühe löögiga. Kuna tegemist on lõikehaavadega (st õmmeldud haavadega), võivad eksperdi hinnangul vigastused kannatanu vasakul põsel olla tekitatud kirve tera või tömbi osaga. Kuna vasakul põsel olevad lõikehaavad kulgevad erisuundades, võivad vigastused olla tekitatud kolme erineva löögiga. Kohtuarst-eksperdi hinnangul on kannatanu parema põse vigastused tekitatud tömbi esemega eraldi löögiga parema põse piirkonda. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxl esinenud kulmu piirkonna vigastuse kohta (mida ravidokumentides kirjeldatud ei ole) kohtuarst-ekspert hinnangut anda ei oska. Kuna kannatanu xxxxxxxxxxxxxx fikseeritud roidemurdude kohta esitatud andmed olid samuti puudulikud (puudusid andmed roiete murru võimaliku tekkimise perioodi kohta), võivad kõne all olevad vigastused eksperdi hinnangul olla tekkinud löömise või kukkumise tagajärjel (st vigastus on iseloomulik tömbile traumale). Kohus, võttes arvesse kannatanu xxxxxxxxxxxxxxmeditsiinidokumentidest nähtuvat, ekspertiisiakti ja eksperdi ütlusi kohtus, leiab, et süüdistusest tuleb välja jätta kannatanu xxxxxxxxxxxxxx tuvastatud vasakul 5.-7. roide murd. Kohtu hinnangul on ekspert arusaadavalt kohtus ütlusi andes selgitanud, et viidatud roide murru osas ei saa väita, et need on tekitatud sündmuse käigus (ei ole iseloomulikud kirvega löömisele, vaid on iseloomulikud tömbile traumale). Seega, kuigi roide murd on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxtuvastatud, ei saa selle tekitamist inkrimineerida süüdistatav Jana Bogatõrjovale. Sellest tulenevalt tuleb süüdistusest välja jätta ka asjaolu, et süüdistatav Jana Bogatõrjova on löönud xxxxxxxxxxxxx ülakeha piirkonda (ainus ülakeha piirkonna vigastus on roide murd). Ülejäänud eksperdiarvamuses nimetatud vigastuste puhul on veenvalt tuvastatud, et need on tekitatud 16.12.2015. a sündmuse käigus. Süüdistatav Jana Bogatõrjova ütluste kohaselt lõi ta kannatanut kirvega ühel korral ja kohtueksperdi antud arvamus, et süüdistatav Jana Bogatõrjova lõi kannatanut näkku rohkem kui üks kord, ei ole tema hinnangul usutav. Kohus leiab, et süüdistatav Jana Bogatõrjova ütlused selles, et ta on kannatanu xxxxxxxxxxxxxx löönud ühel korral, ei ole eluliselt usutav. Kohtuarst-ekspert on kohtus ütlusi andes veenvalt ja arusaadavalt selgitanud, miks ta tuvastatud vigastuste pinnalt leiab, et lööke on olnud justnimelt 4. Kohtu hinnangul on eksperdi järeldus arusaadav ja põhjendatud ning seda kinnitavad ka eksperdiarvamuse aluseks olnud meditsiinidokumendid (kirjeldatud ekspertiisiaktis, tl 87-90, ja tl 92-95), aga ka fototabelid kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxt (tl 97,98). Visuaalselt on selgelt eristatavad 3 vasakul näopoolel olevat erisuunalist lõikehaava ja

tuvastatud on hulgaliselt luumurde, mida ei ole võimalik tekitada ühe löögiga. Kannatanuxxxxxxxxxxxxxx paremal põse piirkonnas oleva vigastuse kohta on kohtuarstekspert selgitanud, et vasakule poole tehtud löökidest ei saanud tekkida vigastus ka paremale poole, see ei ole tüüpiline, sest luumurrud ei olnud pindmised, vaid põskkoopa seinas. Kohtu hinnangul puudub alus sellises erialaspetsialisti arvamuses kahelda. Sellest tulenevalt on kohtu arvates veenvalt tuvastatud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxle on tekitatud vigastused vähemalt xxxxxxx Eksperdiarvamuse kohaselt olid kannatanule tekitatud vigastused eluohtlikud. Ekspert on kinnitanud ja selgitanud kohtus, et koljutraumast (nii parema- kui vasakpoolsetest) oli põhjustatud vere aspiratsioon, hingamispuudulikkus. Seega on kannatanu xxxxxxxxxxxxile tekitatud vigastused eluohtlikud ja seda vaatamata sellele, et kohus jätab süüdistusest välja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxtuvastatud roidemurru tekitamise.

vigastuste kohta midagi (tl 41), on süüdistatav Jana Bogatõrjova kohtus ütlusi andes kinnitanud, et nähes enda käes kirvest ja voodis lamavat xxxxxxxxxxxxxxx kes oli verine, sai ta aru, et on xxxxxxxxxxxxxx löönud. Häirekeskusele antud selgitused, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxx lõi keegi võõras, olid antud kantuna hirmust võimaliku karistuse ees. Seega on kohtu hinnangul veenvalt tuvastatud, et ajal, mil kannatanu xxxxxxxxxxxxxoli heitnud magama, tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxi viibis tagumises toas ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx oli läinud tualettruumi, tõi süüdistatav Jana Bogatõrjova köögist pliidi juurest kirve ning lõi sellega magavat xxxxxxxxxxxxxt korduvalt ja tugevajõuliselt. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxsai eluohtlikke vigastusi, kuid tema surm jäi saabumata õigeaegse meditsiiniabi saamise tõttu. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et asitõendi vaatlusprotokollist ja CD-st (tl 36-39) ja patrullilehelt (tl 34-35) nähtuvalt on Jana Bogatõrjoval ka varasemalt (s.o 27.11.2015. a) olnud tahtmine kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxpea piirkonda kirvega lüüa. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt selgitas süüdistatav Jana Bogatõrjova 27.11.2015. a Häirekeskuse töötajale, et „/.../ ma kuulen koguaeg seda, ema ja kasuisa kaklevad ja /.../ vahepeal on tunne, et võtan kirve ja löön kasuisal pea lõhki...“, samuti, et „ma tahtsin teda juba maha lüüa, ma võtsin juba kirve ja läksin sinna tuppa...“ ning „siis aga panin kirve maha ja läksin kööki tagasi - ma kardan siukesi asju...“. Põhjusena on süüdistatav Jana Bogatõrjova on seega välja toonud ema ja kasuisa omavahelised konfliktid. Patrullilehe kohaselt politsei saabudes kellelgi pretensioone ei olnud ja väidetavalt süüdistatav Jana Bogatõrjova kirvest ei võtnud (tl 34-35).

kannatanu käitumisele. KarS § 115 kohaselt peab toimepanijal olema äkki tekkinud tugev hingeline erutuse seisund ja see peab olema põhjustatud kannatanupoolsest vägivallast või solvamisest tapja või tema lähedase isiku suhtes. Kogutud tõenditest järeldub, et Jana Bogatõrjovat häirivaks ja teo toimepanemise käivitavaks faktoriks oli asjaolu, et Jana Bogatõrjova ema xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kasuisa xxxxxxxxxxxx pidevalt tülitsevad. Seda on Jana Bogatõrjova avaldanud 27.11.2015. a kõnes Häirekeskusele ja seda on Jana Bogatõrjova selgitanud ka kohtuistungil – teda ärritavad tülid ja konfliktid. Kogutud tõenditest ei tulene, et 16.12.2015. a õhtul oleks kannatanu xxxxxxxxxxxv käitunud Jana Bogatõrjova või tema ema suhtes õigusvastaselt. Kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava ütlustest järeldub, et 16.12.2015. a õhtul leidis aset konflikt, kuid Jana Bogatõrjova ütlustest järeldub, et tüli algatajaks oli pigem tema (tegi etteheiteid kannatanule), mitte xxxxxxxxxxxx. Kohtu arvates ei ole tuvastatud, et kannatanu xxxxxxxxxxxx oleks käitunud süüdistatav Jana Bogatõrjova või tema ema xxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes vägivaldselt. Samuti ei tulene tõenditest, et kannatanu xxxxxxxxxxxx oleks nimetatud isikuid solvanud. Tõepoolest nähtub kriminaalmenetluse käigus kogutud andmetest ja tõenditest, et Jana Bogatõrjova tervislik seisund ei ole hea ja see on tingitud peamiselt alkoholi tarvitamise vajadusest, soovist ja harjumusest ning Jana Bogatõrjova on oma varasemas elus pidanud taluma vägivalda ja konflikte, mis teda häirivad ja mida ta enam ei talu. Kohus peab usutavaks, et ka 16.12.2015. a tundis Jana Bogatõrjova end häirituna järjekordsest konfliktist ja soovis selle lõpetamist. Seda kinnitab ka 27.11.2015. a tehtud kõne Häirekeskusesse. Süüdistatav Jana Bogatõrjova on selgitanud, et ka siis soovis tüli lõppemist ja ta ei kannata neid. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes ei kinnita kohtu arvates kogutud tõendid, et süüdistatav Jana Bogatõrjova viha oli tekkinud kannatanu solvangute või vägivaldse käitumise pärast. Seega ei olnud Jana Bogatõrjova reageering kannatanu suhtes tingitud kannatanupoolsest käitumisest. Samuti ei kinnita kohtu arvates kogutud tõendid, et Jana Bogatõrjoval oli 16.12.2015. a õhtul äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund. Siinkohal peab kohus oluliseks rõhutada, et suur osa isikuvastastest kuritegudest on nn vihakuriteod. See tähendab, et kuriteo toimepanemist käivitavaks faktoriks ongi reeglina viha. Äkki tekkinud tugevaks hingelise erutuse seisundiks KarS § 115 mõttes ei saa pidada igat raevuhoogu või viha, mis inimesel mõistetavalt tekib sedavõrd raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemisel. Kogutud tõenditest nähtuvalt oli süüdistatav Jana Bogatõrjova häiritud konfliktist kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx. Võttes arvesse fakti, et kannatanu xxxxxxxxxxxx jõudis uinuda ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxtluste järgi oli mõnda aega vaikus (ta pani telekat kõvemaks), jäi tüli ja teo toimepanemise vahele piisav ajavahemik. Kohus leiab, et Jana Bogatõrjova käitumine oli läbimõeldud – võttis kirve köögist (alkoholi tarvitamine ja tüli oli aset leidnud elutoas), läks sellega elutuppa, ajal, kui tema ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxoli tualettruumis, ja ründas elutoa voodis magavat kannatanu xxxxxxxxxxxxxt. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et ka varasemalt on süüdistatav Jana Bogatõrjoval olnud soov ja tahe kannatanu xxxxxxxxxxxxxx rünnata, s.o 27.11.2015. a. Nimetatud kuupäeval tehtud kõnest Häirekeskusesse järeldub, et Jana Bogatõrjova on küll ilmselgelt alkoholijoobes, aga rahulik ja adekvaatne. Häirekeskuse kõnest nähtuvalt loobus ta teoplaanist koheselt kui tüli oli maha rahunenud. Jana Bogatõrjova käitumine vahetult pärast kuriteo toimepanemist on olnud samuti adekvaatne. Jana Bogatõrjova on palunud oma vennal xxxxxxxxxxxxxxxxl kutsuda kiirabi, ta on ise vahetult suhelnud Häirekeskuse töötajaga ja selgitanud omapoolse verisooni toimunust. Kahtlematult tuleb aga arvestada sedagi, et Jana Bogatõrjova oli teo toimepanemise ajal raskes alkoholijoobes (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,45 mg/l kohta - tl 100). Sedavõrd raske alkoholijoobe seisundi tõttu on mõistetav, miks Jana Bogatõrjoval sellest või varasemast õhtust on mälulüngad. Eksperdiarvamuse kohaselt esines süüdistatav Jana Bogatõrjoval 16.12.2015. a äge alkoholiintoksikatsioon (tl 66-73).

Jana Bogatõrjova suhtes on läbi viidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille akti nr 15EKPA0892 kohaselt ei esine Jana Bogatõrjoval vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust või muud rasket psüühikahäiret. Jana Bogatõrjoval esineb sõltuvus alkoholist ja 16.12.2015. a esines äge alkoholiintoksikatsioon. Jana Bogatõrjova oli kuriteo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo tähendusest, sh keelatusest, ja oli võimeline neid vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Jana Bogatõrjova on võimeline osalema kohtuistungil, andma ütlusi ja kandma karistust. Jana Bogatõrjova suhtes ei ole vaja kasutada meditsiinilisi mõjutusvahendeid, kuid soovitatav on alkoholsõltuvuse ravi (tl 66-73). Eksperdi täiendavatest vastustest nähtub, et ekspert ei ole pidanud tõenäoliseks, et 16.12.2015. a on süüdistatav Jana Bogatõrjova tegutsenud meelepetete mõjul, mis välistaksid võime aru saada tegude tagajärgedest. Samuti ei esinenud eksperdi hinnangul Jana Bogatõrjoval muud psüühikahäiret, mis välistaks võime õigesti hinnata toimepandud teo tähendust (tl 79-82). Kohtule esitatud arstlikest dokumenditest nähtub, et süüdistatav Jana Bogatõrjoval on aastal 2003 psühhiaater Peeter Lääne Seega ei esine ka süüd välistavaid asjaolusid vastavalt KarS §le 33.

tagajärgedest. Samuti ei nähtu, et Jana Bogatõrjova oleks suheldes kannatanu xxxxxxxxxxxxxxa palunud viimase käest vabandust. Ainuüksi asjaolu, et nii süüdistatav Jana Bogatõrjoval ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxx on ilmselgelt kahju toimunust, ei näita Jana Bogatõrjova puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 3 kohaselt on teo toimepanemine abitus seisundis oleva inimese suhtes. Kogutud tõendid osundavad, et ajal, kui Jana Bogatõrjova lõi kannatanu xxxxxxxxxxxxxx kirvega pea piirkonda, xxxxxxxxxxxx magas. Seega oli kannatanu ilmselgelt abitus seisundis, kuna magav inimene ei ole oma seisundist tulenevalt suuteline enda kaitseks midagi ette võtma. Jana Bogatõrjova on varem kriminaalkorras karistamata (tl 121-122). Jana Bogatõrjoval on 1 kehtiv väärteokaristus liiklussüüteo toimepanemise eest. Samas on esitatud dokumente, millest nähtub, et politsei on varasemalt saanud väljakutseid Jana Bogatõrjova agressiivsuse tõttu. Nii nähtub politseiandmebaasi väljatrükkidest, et 06.10.2015. a on kiirabi vajanud politsei abi Jana Bogatõrjova hospitaliseerimiseks (kuna üritas enesetappu, aga ei nõustunud kiirabiga kaasa minema), 24.07.2015. a on Jana Bogatõrjova olnud vägivaldne oma elukaaslase suhtes (ta toimetati kainenema), 04.11.2014. a on Jana Bogatõrjova lubanud võtta püssi ja kõik maha lasta (kiirabi vaatas ta üle, meditsiinilist probleemi ei olnud, ta toimetati kainenema) (tl 47,48,49). Jana Bogatõrjova enda ütlustest tuleneb, et kui tema suhtes ollakse vägivaldsed, siis vastab ta samaga. Jana Bogatõrjoval on tuvastatud raske puue ja talle on määratud töövõimetus 100%. Kuni aastani 2012 on doktor Peeter Lääne diagnoosinud (20). Alates septembrist 2014. a on Jana Bogatõrjoval olnud 2 visiiti doktor Lääne juures ja nendel kordadel on diagnoositud tal muu 28) (tl 52-54). Jana Bogatõrjova haigusloo väljavõttest (ajavahemik 06.10.2015. a kuni 08.10.2015. a) nähtub, et tal diagnoositi haiglas . Ekspert on oma seisukohta põhjendanud. Jana Bogatõrjova tervislikku seisundit on ennekõike mõjutanud see, et ta on pikaajaline alkoholitarvitaja ja alkoholi tarvitades ei võta ta talle määratud ravimeid. Alkoholi liigtarvitamise tõttu on Jana Bogatõrjova kujutanud endast ohtu nii iseendale kui teda ümbritsevatele inimestele. Kohus peab oluliseks arvestada ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Käesoleval juhul peab kohus äärmiselt oluliseks, et Jana Bogatõrjova on toime pannud raskeima isikuvastase kuriteo – teise inimese tapmise katse. Jana Bogatõrjova on suhtunud hoolimatult ja ükskõikselt teise isiku õigusesse elada. Eeltoodud karistust mõjutavaid asjaolusid arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata Jana Bogatõrjovale KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi toimepandud kuriteos 8 aastat vangistust. Süüdistatav Jana Bogatõrjova suhtes on Tartu Maakohtu 18.12.2015. a määrusega kohaldatud tõkendit vahistamine (tl 123-125,126-130). Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2016. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata (tl 131-136). Kohtu 03.05.2016. a määrusega on jäetud kohaldatud tõkend muutmata (tl 12). KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada Jana Bogatõrjova eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda Jana Bogatõrjova karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 16.12.2015. a. Kohus leiab, et käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tuleb Jana Bogatõrjova suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada.

puudub vajadus kohaldada meetmeid, kuna Jana Bogatõrjova vanemlikud õigused on käesolevaks ajaks ära võetud, st alaealine laps ei ole järelevalveta. Jana Bogatõrjova ütluste kohaselt on lapse vanaema lapse eestkostjaks. Seda kinnitab Kohtute Infosüsteemist nähtuv, mille kohaselt on Tartu Maakohtu 03.05.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-1321 nii Jana Bogatõrjovalt kui ka lapse isalt täielikult ära võetud lapse suhtes isiku- ja varahooldusõigus ning määratud lapse eestkostjaks kuni tema täisealiseks saamiseni vanaema xxxxxxxxxxxxxx. Lisaks xxxxxxxxxxxxxx on Jana Bogatõrjoval veel 3 last, kellest 1 on käesoleval ajal veel alaealine. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on Jana Bogatõrjovalt ära võetud vanemlikud õigused lapse suhtes, kes on käesoleval ajal alaealine. Kuna vanemlikud õigused on ära võetud ka lapse isalt, määrati eestkostjaks kuni lapse täisealiseks saamiseni kohalik omavalitsus, s.o Jõgeva Linnavalitsus (Tartu Maakohtu 01.11.2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-30912).

Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 404,28 eurot (tl 112,114-117,118-119,120,131-136,140141,142-143). Lisaks on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kohtumenetluses 581,76 eurot (tl 149-150). Kokku on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 986,04 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskuludeks ekspertiisitasud (ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis Jana Bogatõrjova suhtes ja isiku ekspertiisiakt xxxxxxxxxxxxx suhtes) kokku 316 eurot (tl 74-75,91). Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2016.a) määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 430 eurot. Seega on sundraha suuruseks 1075 eurot. Menetluskulud kokku on 2377,04 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Jana Bogatõrjovalt. Asitõendid Kriminaalasjas on asitõendiks 17.12.2015. a sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja äravõetud puidust varrega kirves (tl 21-33). Asitõend on vaadeldud (tl 84-86) ja asub kriminaalasja juures. Prokurör taotles kirve kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist. Kaitsja konfiskeerimise osas seisukohta ei avaldanud. Kohus leiab, et kriminaalasja juures asitõendiks oleva kirve konfiskeerimine kuriteo toimepanemise vahendina ei ole põhjendatud. Tuvastatud on, et kriminaalasja juures asitõendiks olev kirves on käsitletav kuriteo toimepanemise vahendina. See tähendab, et süüdistatav Jana Bogatõrjova kasutas nimetatud kirvest 16.12.2015. a kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx vigastuste tekitamiseks. Kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist reguleerib KarS § 83, mille lõike 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Käesoleval juhul on

tuvastatud, et kirvest kasutati kannatanu xxxxxxxxxxxxx, tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx ühises elukohas. Kannatanu xxxxxxxxxxxx on kinnitanud, et kirves kuulub nende majapidamisse. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt Jana Bogatõrjova püsivalt oma ema, venna ja kasuisaga ei elanud (oli elanud viimased 2 kuud). Seega ei kuulu kirves Jana Bogatõrjovale, mistõttu ei ole võimalik KarS § 83 lg 1 alusel kirvest kui kuriteo toimepanemise vahendit konfiskeerida. Kohtu hinnangul ei ole konfiskeerimine võimalik ka KarS § 83 lg-s 3 sätestatud alustel, kuna tuvastatud ei ole, et keegi xxxxxxxx maja nr xxxx elavatest isikutest oleks vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud kirve kasutamisele süüteo toimepanemisel. Samuti ei ole tõendatud, et kirves oleks omandatud täielikult või olulises osas Jana Bogatõrjova arvel, saadud kingitusena või muul viisil turuhinnast soodsamalt. Eeltoodust tulenevalt ei ole puidust varrega kirve kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine võimalik. Samas leiab kohus, et käesoleval juhul esinevad alused puidust varrega kirve hävitamiseks KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Esiteks peab kohus oluliseks, et kirve omanik kannatanu xxxxxxxxxxxx on kinnitanud, et ta ei soovi kuriteo toimepanemise vahendi tagastamist. Teiseks on kohtu hinnangul võimalik pidada kirvest väärtusetuks esemeks. Siinkohal lähtub kohus asitõendi vaatlusprotokollis märgitust, mille kohaselt kirvetera loksub varre küljes, tera metallpind on oksüdeerunud, varres on läbiv mõra ja varre ümber on mähitud teip (tl 84-86). Sellest tulenevalt tuleb kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juures asitõendiks olev puidust varrega kirves KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kriminaalasja juures on asitõenditeks sündmuskoha vaatluse käigus vatitampoonidele võetud proovid, mis pakendati kokku kolme karpi (tl 21-33), ja kirve vaatluse käigus teralt võetud kaks proovi kokku neljal vatitikul (tl 84-86). Kohus leiab, et nimetatud proovid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kriminaalasja juures on 2 CD-plaati 27.11.2015. a ja 16.12.2015. a Häirekeskuse kõnesalvestistega (tl 39,45) ning CD-plaat fotofailidega 17.12.2015. a sündmuskoha vaatlusest (tl 33). Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb CD-plaadid jätta kriminaalasja juurde.

Maie Toots rahvakohtunik

Raina Pärn kohtunik

Silja Piir rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.