Kohtulahend

olla seadusekuulekas inimene. Kriminaalhooldaja poolne järelevalve ja kontrollnõuded on tema puhul vajalikud. Süüdimõistetu G.R selgitas, et asub esialgu elama ema juurde, hiljem soovib üürida korteri. Tööle läheb ta autojuhina samasse firmasse, kus töötas varem, XXXX. Ta kinnitas, et on aru saanud, et vägivaldne käitumine viib vanglasse ja seda enam ei juhtu. Kaitsja vandeadvokaat Sirje Must leidis, et G.R karistuse kandmiselt ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole takistusi. Ta saab elada seaduskuulekat elu. Kohtu seisukoht G.R kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. G.R on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.R on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Varasemalt on teda karistatud KrK § 195 lg 2 järgi (karistus kustunud) ja kehalise väärkohtlemise eest. Praegu kannab ta kahe kohtuotsuse alusel vangistust XXXX suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest, tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise eest ning XXXX rusikaga näkku löömise eest ja pea vee all hoidmise eest, samal ajal pigistades jõuliselt tema kaela. G.R ei ole varasemalt viibinud kriminaalhooldusel. Tartu Maakohtu 28.01.2011. a otsusega karistas kohus teda rahalise karistusega ning Tartu Maakohtu 12.02.2013. a otsusega vabastas kohus ta vangistuse kandmisest tingimisi KarS § 73 lg 1 alusel. Samas ei suutnud ta katseajal uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Tartu Maakohus pööras 03.09.2014. a otsusega Tartu Maakohtu 12.02.2013. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuse. Tartu Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse pigem madalaks. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 10% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 21%. G.R puuduvad distsiplinaarkaristused. G.R on vabanemisel olemas nii elu- kui ka töökoht. Elama asub ta emale kuuluvasse korterisse ning tööle XXXX. Vangla andmetel on 11.07.2016 seisuga tema vastu nõudeid 386,14 eurot, vabanemisfondis on X eurot. Positiivne on asjaolu, et G.R viibib alates 02.02.2016 Tartu Vangla avavanglas. Tartu Vangla käskkirjadega määrati ta tööle ajavahemikuks 13.04. – 31.07.2015 ja 01.02. – 31.12.2016 majandustöödele. Alates 14.04.2016 on tal luba liikuda väljaspool Tartu Vangla territooriumi, seoses töötamisega XXXX. Avavanglas viibides on ta ilma järelevalveta külastanud poodi, kirikut ning käinud lühiajalisel väljasõidul kodus. Järelevalveta liikumiste

ajal vahejuhtumeid vangla täheldanud ei ole. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ajavahemikul 11.11.2015 – 20.01.2016. Eeltoodu alusel leiab kohus, et G.R ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. G.R on olemas vabanemisel nii kindel elu- kui ka töökoht. G.R on viibinud vangistuses 2 aastat 6 kuud, mis on piisav aeg, et esmakordse reaalse vangistusena mõjutaks teda edaspidi uusi kuritegusid mitte toime panema. G.R suhtes on võimalik edaspidi täita karistuse mõistmise eesmärke tema allutamisega kriminaalhooldusele. Varasemalt ei ole ta kriminaalhooldusel viibinud, mistõttu ei ole kohtul alust arvata, et ta ei ole võimeline sellega kaasnevaid nõudeid täitma. Vangistuse kestel on ta käitunud korralikult. Praegu kannab ta karistust kuritegude eest, mille pani toime oma perekonnaliikmete suhtes. G.R ei soovi edaspidi suhelda oma abikaasaga. Samuti on temalt ära võetud nelja alaealise lapse isiku- ja varahooldusõigus. Seega on oht, et ta saaks kuritegusid toime panna oma abikaasa või laste suhtes, praktiliselt olematu. Selleks, et aidata tal hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, tuleb G.R-ile määrata kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis. Selleks, et ta saaks vabaduses majanduslikult edukalt toime tulla, määrab kohus G.R-ile kohustuse asuda tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest. KarS § 76 lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. G.R karistuse kandmise aeg lõpeb 10.11.2017, mistõttu tuleb katseaja lõpuks määrata nimetatud kuupäev. KarS § 76 lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et G.R tuleb allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest.

Ingeri Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.