Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 26.11.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10468 tunnistati Roman Kotovitš süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja temale mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 4 aastat ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.05.2013, s.o 1 päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 4 aastat 5 kuud ja 29 päeva, millise karistusaja algust arvestati KarS § 68 lg 1 alusel Roman Kotovitši viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 22.07.2013. Kohtuotsus jõustus 17.12.2013. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 22.07.2013 ja lõpeb selle täieliku ärakandmise korral 20.01.2018. Tartu Maakohtu 30.12.2015 määrusega jäeti Roman Kotovitš karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata, kuna kohtu hinnangul ei võimaldanud Roman Kotovitši tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ning Roman Kotovitši isik. Kohtumäärus jõustus 12.02.2016. 12.08.2016 esitas Tartu vangla maakohtule materjalid Roman Kotovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Materjalidest nähtuvalt vangla toetab tulenevalt Roman Kotovitši ohtlikkuse tasemest tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör esitas Roman Kotovitši tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles palub kohtul jätta Roman Kotovitš vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Roman Kotovitši on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid ta on jätkanud kuritegude toimepanekut. Vangistuses on tal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et ka seekordne vangistuses viibitud aeg ei ole

mõjutanud tema käitumist paremuse suunas. Roman Kotovitšil on narkosõltuvus. Need asjaolud suurendavad omakorda uute süütegude toimepanemise tõenäosust. On positiivne, et Roman Kotovitš osales riigikeelekursustel ja läbis sotsiaalprogramme, kuid andud asjaolud ei kaalu üle seda negatiivset, millel prokurör eelnevalt peatus. Roman Kotovitš avaldas kohtule, et ta on hetkel igati motiveeritud elama ilma sõltuvusaineid kasutamata ja õiguskuulekalt. Roman Kotovitš selgitas kohtule, et ta on mõistnud, et kui ta jätkan endisel viisil, siis rikub ta kogu oma tuleviku ja see teadmine annab talle jõudu elada edaspidi õiguskuulekalt ja vabaneda sõltusvusprobleemidest. Kaitsja oli seisukohal, et Roman Kotovitš tuleks enne tähtaega vabastada.

KOHTU SEISUKOHT

Roman Kotovitš kannab karistust, mis on talle mõistetud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mis on tahtlik esimese astme kuritegu. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on Roman Kotovitš temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Möödunud on ka vangistusseaduse § 76 lg-s 4 sätestatud tähtaeg. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Roman Kotovitši on kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh narkootikumidega seotud süütegude - kolmel korral narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise, kinnipeetava poolt arsti ettekirjutuseta narkootilise aine tarvitamise - aga korduvalt ka varavastaste süütegude toimepanemise eest. Ka reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Roman Kotovitš on olnud narkosõltlane. Narkootikume hakkas ta väidetavalt tarbima juba 17aastaselt. Tema poolt toime pandud kuriteod on olnud otseses seoses narkootikumide tarbimisega. Oma sõltuvusprobleemist ning narkootikumide kahjulikkusest saab ta aru ja on mõistnud vajadust vabaduses püüda läbi tugigruppide ja vajadusel psühholoogi abil sõltuvusprobleemist vabaneda. Positiivne on, et Roman Kotovitš on vangistuse jooksul tegelenud kuriteoriskide maandamisega. Ta on osalenud tööhõives ja riigikeele kursustel. Ta on ka läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“, „Eluviisitreening“, „12 sammu“ ning osalenud Tagasilanguse ennetamise grupitöös. Eelnev viitab sellele, et Roman Kotovitšil on tahe ja motivatsioon tegeleda kuritegelikule käitumisele viinud probleemidega, õppida neid ennetama ja lahendama, et lõppkokkuvõttes pöörduda õiguskuuleka käitumise juurde. Vabaduses on kinnipeetaval ka kindel elukoht ning vanemate toetus, mis võib vähendada Roman Kotovitši puhul uute kuritegude toimepanemise riski. Lisaks märgib kohus, et Roman Kotovitšil on võimalus pärast vabanemist asuda tööle XXXX siseviimistlejana.

Roman Kotovitš kinnitab, et soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Arvestades kinnipeetava käitumist vanglas, ei saa seda välistada. Tal on küll kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid rikkumised pole rasked. Kaaskinnipeetavatega ega vanglateenistujatega ei ole tal probleeme olnud. Ta on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osalenud Tagasilanguse tugigrupis ning veel paljudes sõltuvusprobleemidega tegelevates töögruppides ning õppinud riigikeelt. Samuti on Roman Kotovitš töötanud majandusabitöödel. Eelnevast võib järeldada, et kantud karistus on tema puhul praeguseks oma eesmärgi täitnud. Head on ka Roman Kotovitši taasühiskonnastumise väljavaated. Pärast vabanemist on tal olemas kindel elukoht. Tema lähivõrgustiku moodustavad ema, kasuisa ja poeg. Perega on kinnipeetaval head suhted. Järelikult on Roman Kotovitšil olemas lähedased isikud, kes saavad teda tema püüdlustes aidata ja toetada ning kes saavad tema üle teostada täiendavat sotsiaalset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise korral on Roman Kotovitšil olemas töökoht. Hinnanud eelnevaid asjaolusid, leiab kohus, et Roman Kotovitši saab tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. KarS § 76 lg-st 5 ja § 78 p-st 2 lähtuvalt kestab Roman Kotovitši katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni 20.01.2018. KarS § 76 lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kuni 24 kuuks. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ja isiku korduvaid karistamisi, tuleb Roman Kotovitš allutada käitumiskontrollile 1 aastaks ja 2 kuuks. Selline aeg võimaldab isikut piisavalt pikalt kontrollida ning samaaegselt ka toetada, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Kuna Roman Kotovitši kuritegude toimepanemise ajendiks oli majandusliku kasu saamine ning soodusteguriks uimastisõltuvus, siis selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb ta lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele käitumiskontrolli ajaks KarS § 76 lg 5 ja 75 lg 2 p-de 21 ja 4 alusel määrata täiendavad kohustused mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas hiljemalt 2 nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. Kohus peab igati põhjendatuks ka KarS § 75 lg 2 p 7 alusel panna Roman Kotovitšile kohustuse mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.