Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Pärnu Maakohus otsustas 18. mai 2016 tunnistada G.O süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks üks (1) aasta ja kuus (6) kuud vangistust. Mõista G.O õigeks KarS § 344 lg 1 järgi. Tunnistada G.O süüdi KarS § 345 lg 1 järgi ning mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust. Mõista G.O õigeks KarS § 201 lg 2 p 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista G.O-le liitkaristuseks üks (1) aasta ja kuus(6) kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui G.O ei pane ühe (1) aasta ja kuue (6) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohus otsustas rahuldada RL (L) poolt esitatud tsiviilhagi osaliselt ning välja mõista G.O-lt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p -de 5 ja 8 alusel kannatanu RL kasuks 10 000 €. KarS § 209 lg 2 p 1 järgi mõisteti G.O süüdi selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, lõi 12.03.2012 sõlmitud ning tema enda, OÜ M esindaja AŠ ja RL poolt allkirjastatud laenulepingu nr 1 punktis 1.2 märgitud 10 000 euro saamise eesmärgil teadvalt RL-le väära ettekujutuse, et RL laenab 12.03.2012 laenulepingu nr 1 alusel 10 000 eurot OÜ-le M, kes peaks vastavalt laenulepingu nr 1 punkti 2.1 kohaselt tagastama laenusumma koos intressidega hiljemalt 12.04.2012.

G.O pani eelnimetatud lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagatiseks OÜ-le M kuuluva 1997.a kopp/giljotoon Kobelco SK 100-3 ning andis RL-le eelnimetatu tõestuseks tema käes olnud masina soetusdokumendid, mistõttu tekkis RL-l vale ettekujutus, et tal on õigus vastavalt laenulepingu nr 1 punktile 3.1 pöörata tagatis täitmisele, kui laenusumma koos intresside ja viivistega ei ole tasutud hiljemalt 01.05.2012. Kriminaalmenetluses on selgunud, et OÜ M esindaja AŠ ei olnud teadlik äriühingu nimel sõlmitud laenulepingust nr 1, ei ole seda allkirjastanud ning samuti ei ole OÜ M esindaja AŠ laenulepingus nr 1 nimetatud summat kätte saanud. KarS prg 345 lg 1 järgi mõisteti G.O süüdi selles, et tema koostas laenulepingu, mille kohaselt laenas RL OÜ-le M 10 000 eurot ning koostas valmis laenulepingu blanketi, mille laenuandja RL ja käendaja G.O Pärnu maakonnas allkirjastasid. Peale allkirjastamist võttis G.O lepingu ning pidi selle viima laenusaaja OÜ M juhatuse liikmele AŠ-le allkirjastamiseks. Kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal tõi G.O RL-le laenulepingu, millele oli lisatud ka kolmas allkiri. Kriminaalmenetluse käigus on selgunud, et lepingul ei ole AŠ allkiri, seega kasutas G.O võltsitud AŠ allkirjaga laenulepingut nr 1 eesmärgiga saada laenulepingus märgitud summa selliselt, et RL-le jääks mulje, et tegelik laenusaaja on OÜ M, kes täidab ka laenulepingust tulenevaid kohustusi. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava kaitsja adv. Alar Neiland vaidlustab apellatsioonis maakohtu otsuse G.O süüdimõistmises KarS § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi ning taotleb selles osas G.O õigeksmõistmist. Apellant leiab, et kohus on G.O süüdimõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja ei ole ka hinnanud G.O käitumist. Süüdlase käitumisele antud ebaõiget juriidilist hinnangut tuleb lugeda materiaalõiguse vääraks kohaldamiseks, mis on ka apellatsiooni esitamise aluseks. Nii kelmuse kui ka võltsitud dokumendi kasutamise süüdistuse osas on kohus tuginenud abstraktselt KarS § -s 27 sätestatud õigusvastasusele. Õigusvastasus väljendub aga süüteokoosseisus. Samas G.O faktilised teod - nagu käendajana lepingu allkirjastamine, lepingu edasiandmine laenusaaja esindajale allkirjastamiseks, allkirjastatud lepingu üleandmine laenuandjale jms, ei ole iseenesest õigusvastased. Võimalikku süüteokoosseisupärast tegu peab menetleja (kohus) hindama, see tähendab, et G.O reaalsete tegude õigusvastasust ei saa meelevaldselt eeldada. Asjaolusid, mis viitavad õigusvastastele tegude, tuleb kirjeldada konkreetselt. See tähendab, et kui kohus märgib, et süüdistatav ei ole oma tegudes esile toonud õigusvastasust välistavaid asjaolusid, siis peaks eelnevalt olema tuvastatud tegude toimepanemine, mis vastaks formaalselt süüteokoosseisule. Seega tuleks eeskätt tuvastada süüteokoosseisu olemasolu tunnused. Kui süüteokooseis esineb, saaks edasi rääkida võimalikest õigusvastasust välistavatest asjaoludest (näiteks hädakaitse). Süüdistatav ei peakski lubatud tegevuse korral õigusvastasust välistavaid asjaolusid esile tooma ainult põhjusel, et vastasel korral võidaks süüdiolekut eeldada. Süüdimõistva otsuse tegemisel on kohus lähtunud üksnes ekspertiisi tulemusena saadud tõendist, et allkiri lepingul ei ole antud AŠ poolt. Maakohus on küll otsuse motiveerimisel viidanud AŠ, RL ja G.O ütlustele, aga esile toomata on vastuolud ja hindamata on ühtede või teiste ütluste usaldusväärsus.

Oluline on siinjuures see, kas G.O viis RL eksimusse. Kelmus on karistatav üksnes tahtliku teona. Isiku kelmuses süüditunnistamiseks võib ta küll varalist kasu saada kaudse tahtlusega, kuid kannatanu eksitusse viimiseks on vajalik otsene tahtlus. Tegelike asjaoludena kelmuse koosseisu tähenduses tuleb mõista objektiivselt kontrollitavaid sündmusi, olukordi või seisundeid, mille kohta väär väide esitatakse. Lepingu koostamise asjaoludele ja sisule ei ole kohus hinnangut andnud. Teiseks on oluline, kuidas lugeda tõendatuks, et RL andis sularahas G.O-le üle 10 000 eurot. Kui raha üleandmine on tõendamata, ei oleks KarS § 209 süüteokoosseis täidetud. Kannatanu ei ole esitanud ühtegi konkreetset väidet 10 000 euro suuruses summas sularaha üleandmise kohta. Tähelepanu väärib, et kannatanul tekkis arvamus petmisest alles uurija juures. Kui eeldada , et kannatanu siiski andis G.O-le 10 000 eurot, siis ei ole eluliselt usutav, et võimaliku rahalise nõudega ei oleks hakatud tegelema juba 2012 aastal. Pigem võis ajendada politsei poole pöördumist teadasaamine OÜ M võimalikust maksejõuetusest. Süüteo - võltsitud dokumendi kasutamine - osas on kohus piirdunud väitega, et G.O-le pidi olema teada, et Laenulepingul nr 1 ei saa olla AŠ allkirja. Samas subjektiivse küljena KarS § 345 lg 1järgi peaks isik teadma (otsene tahtlus), et tegemist on võltsitud dokumendiga. Kohtu hinnang selles osas puudub. Kui kohus märgib, et isikule pidi olema teatud asjaolu teada, siis tuleks seda konkreetselt põhistada. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et G.O süü KarS § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi ei ole tõendamist leidnud ja sel põhjusel taotleb ta G.O õigeksmõistmist. Samuti leiab kaitsja, et tsiviilhagi rahuldamine on põhjendamatu kannatanul kahju tekkimise tõendamatuse tõttu. Apellatsioonikohtu istungil toetasid kaitsja ja süüdistatav esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, tuli alljärgnevatele järeldustele.

jooksul paraneb, mis võimaldab tal täita võetud kohustusi), on karistusõiguslikult teise poole jaoks tegemist pettusliku teoga. Tähendust ei oma seega teo toimepanija ettekujutuses olevad tulevikulised asjaolud, mis tema hinnangul mõjutavad tehingu sõlmimist – hinnata tuleb teo toimepanemise hetkel reaalselt olemas olnud faktilisi asjaolusid, mida teisele poolele väidetakse ning mis kallutavad teise poole astuma tehingusse. Arutataval juhul seisneb pettus selles, et süüdistatav lõi kannatanus ettekujutuse nagu oleks laenusaajaks OÜ M, kelle seaduslik esindaja AŠ on teadlik kõigist lepingus toodud asjaoludest, mh ka sellest, et laenu tagatiseks on äriühingu vara. Tegelikult on maakohtu otsuses esitatud põhjalik tõendite analüüs ja nende kogumis hindamise tulemil on leidnud üheselt tõendamist fakt, et AŠ mitte ainult ei teadnud midagi vaidlusalusest tehingust, vaid tal ei olnud ka huvi raha laenamiseks. Seejuures kasutas G.O kannatanu eksimusse viimiseks ära kannatanu usaldust, kes varasemate laenutehingute pinnalt suhtus OÜ -sse M ja AŠ kui usaldusväärsesse laenusaajasse. Samuti tundis ta seoses varasemate OÜ -ga M suuliste laenulepingutega süüdistatavat, kes varasemalt oli korduvalt esinenud OÜ M nimel laenude saamisel ja kelle aususes tal varasema kogemuse pinnalt polnud põhjust kahelda. Kannatanu usaldust intensiivistas ka fakt, et G.O olid olemas ja ta andis ka kannatanule üle tagatisena lepingus märgitud OÜ M vara soetamise dokumendid, mis pidi tekitama kannatanus arusaama, et ta ei saa varalist kahju ka siis, kui laenusummat tähtajaks ei tagastata. Kannatanu poolt lepingu allkirjastamine ilma ü he osapoole isikliku või seadusliku esindaja osavõtuta soodustas G.O poolt kuriteo toimepanemist ning tuvastatud tehiolude pinnalt võib kindlalt väita, et sellise nõude esitamisel jäänuks konkreetne raha laenamine olemata, sest AŠ-l puudus huvi konkreetse laenu saamiseks. Kannatanus pidanuks tekitama kahtlusi see, et erinevalt eelmistest laenulepingutest vormistati seekordne laenu andmine kirjalikult, laenusumma üleandmine erinevalt eelmistest korduvatest toimus sularahas, nii lepingu allkirjastamine kui ka sularaha üleandmine toimusid laenusaaja juuresolekuta ning seejuures ei olnud G.O ette näidata laenusaajalt raha vastuvõtmiseks volitust. Kui varasemate suuliste kokkulepete puhul toimusid nö läbirääkimised ja kokkulepped samuti G.O-ga, siis laenu andmine toimus raha ülekandmise teel laenusaaja arvelduskontole ning sellisel juhul oli välistatud, et raha laenusaajani ei jõua. Kohtukolleegium selgitab, et määravaks on, et eksimusse viidu vaatamata tõusetunud kahtlustele laseb end motiveerida varakäsutuse tegemisele . Sarnaselt kaudse tahtlusega ei ole seega eksimuse intensiivsus põhimõttelise tähendusega. Eksimusega kelmuse koosseisu mõttes ei ole tegemist seega mitte ainult siis, kui isik suhtub väidetud asjaolusse kindla teadmisega, vaid ka siis, kui ta väidetud asjaolus kahtleb, kuid vaatamata sellele kahtlusele võtab siiski ette varakäsutuse tegemise. Märkida tuleb sedagi, et siinkohal ei tule arutamisele nn viktimodogmaatilised seisukohad, mis asetavad te atud osa süüst petetule endale - kannatanu huvid ei ole vähem kaitsmisväärt seetõttu, et ta teatud osas võtab toimepanija poolt väidetud asjaolud kriitilise vaatluse alla. Samuti tuleb selgitada, et kuigi see ei oma tähendust eksimuse kui koosseisulise tunnuse seisukohalt, võib see teatud elualal tegutseva majandusorganisatsiooni seisukohalt piirata neile tekitatud kahju mõistet või täpsemalt, selle jaotust suhtes toimepanija-kannatanu. Nii sätestab võlaõigusseaduse § 139 lg 1, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud

või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 140 lg 1 täiendab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult mõistnud välja nö laenusumma süüdistatavalt täies ulatuses. Käeoleval juhul põhjendavad sellise otsustuse tegemist asjaolud, et kannatanu tegutses eraisikuna, et ta tundis eelnevalt ja seda just äritehingute pinnalt nii süüdistatavat kui ka väidetavat laenusaajat ja just neid faktoreid kasutas süüdistatav ära oma omakasuliste kuritegelike eesmärkide saavutamiseks.

AŠ huvi, kui lasi allkirjastada lepingu enda nimel kellelgi teisel e lasta oma allkirja võltsida.

Arutataval juhul on võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine toimunud pärast kelmuse lõpuleviimist. Kelmus on lõpule viidud hetkest, mil kannatanule on tekkinud kahju - seega hetkest, mil varakäsutus on kaasa toonud kannatanu vara vähenemise ja toimepanija varalise seisundi vastavas osas suurenemise. Nimetatud asjaolu ei oma aga kohtukolleegiumi hinnangul määravat tähtsust küsimuses, kas tegemist on teoühtsuse mõttes ühe või mitme teoga. G.O-le karistusõiguslikult etteheidetav kelmus ja võltsitud dokumendi kasutamine, olenemata sellest, et need osateod ei ole

ajalis-ruumilises tähenduses lähedased, kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtse t käitumist. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada G.O-le Kars prg-de 209 lg 2 p 1 ja 345 lg 1 järgi eraldi karistuste mõistmise ja KarS prg 64 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmise osas ning mõista nimetatud kuritegude eest karistus KarS prg 63 lg 1 järgi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.