Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
6. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-14-4338
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 8. augusti 2016 määrus karistuse täitmisele pööramises
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Anneli Bresovskaja (ik 49404122710) kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, määruskaebus
Tartu Maakohtu 8. augusti 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
4.1 Kohtule esitatud materjalidest on isik alates 2. veebruarist 2016 sooritanud üksnes 3 ÜKT tundi 301 tunnist, mille tegemine oli planeeritud veebruari ja märtsi kuusse. Kokku on A. Bresovskajal teha veel 1080 tundi ÜKT-d, mis tuleks ära teha kuni 28. novembrini 2016. Kohus ei pidanud realistlikuks, et süüdlane novembri lõpuni laste kõrvalt nii palju tunde suudaks ära teha, kui ta on senimaani teinud vaid 300 tundi ÜKT-d. 4.2 Samuti ei ole A. Bresovskaja täitnud registreerimisekohustust. Talle määratud ÜKT tegemise tähepäeva on juba eelmise erakorralise ettekande esitamisel pikendatud. Kohus teavitas A. Bresovskajat, millised on ÜKT tegemata jätmise tagajärjed. A. Bresovskaja käitumist iseloomustab enesedistsipliini puudumine ning ükskõiksus talle määratud karistuse täitmise suhtes. 4.3 Kogu kriminaalhooldusperioodi jooksul ei ole A. Bresovskaja suhtunud kohusetundlikult talle määratud ÜKT sooritamisesse ja on otsinud vabandusi selle mittesooritamiseks. Ka laste järele vaatamine on üksnes ettekääne, kuna see ei vasta tõele. Kodukülastuse jooksul on kriminaalhooldaja avastanud, et A. Bresovskaja on jätnud lapsed vanemate hoole alla, väites, et läheb ÜKT-d sooritama, ent ei ole seda teinud. Samuti on A. Bresovskaja jätnud kriminaalhooldaja juurde ilmumata lapse haigestumise ettekäändel, viibides ise samal ajal lapsest eemal ja sõites hoopis sõpradele pikemaks ajaks külla. Ka istungil üritas süüdimõistetu kohtuistungile mitteilmumist laste haigestumise ettekäändel õigustada, kuid tõe ilmnemisel tunnistas, et viibis Lätis. 4.4 Kohus leidis, et A. Bresovskajal puuduvad mõjuvad põhjused ÜKT ajakavast mittekinnipidamiseks. Ta hoiab ÜKT sooritamisest kõrvale. Süüdlane on rikkunud kontrollnõudeid, jättes kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumata. A. Bresovskaja on järjepidevalt rikkunud ÜKT sooritamise tingimusi ning korduv hoiatamine ja ka tähtaja pikendamine ei ole osutunud piisavalt mõjusateks ja vajalikeks abinõudeks süüdimõistetu mõjutamisel. Kohus leidis, et A. Bresovskaja on korduvalt üles näidanud vastutustundetut ja ükskõikset suhtumist ning on käitunud temale mõistetud karistuse eesmärkide täitmist takistavalt. Ta ei ole ilmunud mõjuva põhjuseta istungile. Kohus leidis, et edasine kriminaalhooldus ei ole edukas, kuna A. Bresovskaja ei oleks suuteline oma senist käitumist kohusetundlikumaks muutma ja suhtuma kohustustesse adekvaatselt ning sooritama ÜKT tunde tähtaegselt. Karistuse eesmärki täidab efektiivsemalt vangistuse täitmisele pööramine. 4.5 Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdlaselt sooritamata 1080 tundi ÜKTd ja sooritatud 300 tundi ÜKT-d. Järelikult on kantud 5 kuud vangistust (300:2=150 päeva ehk 5 kuud) ning ärakandmisele kuulub 23-kuulisest vangistusest veel 18 kuud ehk 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
hea, et kanda kahe väikelapse eest hoolt. Lisaks on vanemal lapsel terviseprobleemid kuulmisega. Seega vastavad tõele A. Bresovskaja väited, et tal on takistusi kohustuste täitmisel seoses lapse tervisliku olukorraga. Samas möönab A. Bresovskaja, et ta oleks pidanud olema tähelepanelikum kriminaalhooldaja juhiste osas, mitte hoiduma vangistuse kartuses kriminaalhooldajaga suhtlemisest. 5.2 Määrusest ei nähtu, millise arvestuse alusel on tuvastatud A. Bresovskaja poolt tehtud töötunnid. A. Bresovskaja hinnangul ei vasta esitatud arvestus tõele ning ta on veendunud, et on perioodil 1. oktoober 2014 – 1. veebruar 2016 teinud rohkem töötunde, kui 300.
ringkonnakohtul veendumust, et isik suudaks veel täiendava kohustuse täita ning et edasine kriminaalhooldus võiks olla edukas. 8.3.2 Samuti ei saa karistust jätta täitmisele pööramata põhjendusel, et A. Bresovskajal on väikesed lapsed. Maakohus tuvastas, et A. Bresovskaja on otsinud vaid vabandusi ÜKT mittesooritamiseks ja eelistab lõbutseda. Ka laste järele vaatamine on olnud ettekääne: kriminaalhooldusametnik on tuvastanud, et A. Bresovskaja on jätnud lapsi vanemate hoole alla, väites, et läheb sooritama ÜKT-d, ent ei ole seda teinud. Samuti on kriminaalhooldaja avastanud, et lapse haigestumise ettekäändel kriminaalhooldaja juurde ilmumata jätmise ajal on A. Bresovskaja samal ajal hoopis pikemaks ajaks sõpradele külla sõitnud. On selge, et laste olemasolu kasutab A. Bresovskaja ära selleks, et otsida ettekäändeid kriminaalhoolduse nõuete ja kohustuste eiramiseks. 8.3.3 Kaitsja on veel välja toonud, et emata kasvamine võib avaldada A. Bresovskaja lastele pöördumatut kahju. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et oma mõju võib lastele emast eemalviibimine kahtlemata avaldada. Samas aga on karistuse täitmisele pööramise tinginud A. Bresovskaja enda käitumine. Samuti on seadus naiskinnipeetavatele loonud eritingimused – nt võimaldatakse Vangistusseaduse § 54 lg 1 teise lause kohaselt emal ja kuni kolmeaastasel (kaasa arvatud) lapsel ema taotlusel ja eestkosteasutuse nõusolekul elada koos. VangS § 54 lg 2 järgi tagab vanglateenistus emale sideme säilimise üle kolme aasta vanuse lapsega, kui see ei häiri lapse normaalset kasvatamist ega avalda talle kahjulikku mõju. Erakorralisest ettekandest nähtub, et korduvatest vestlustest vanematega selgus, et nemad saavad hooldada lapsi A. Bresovskaja vangistuse ajal (tlk 3).
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.