lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-9219/44

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 29.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-9219/44
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
29.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
800
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-9219/20Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja29.02.20161-15-9219/39Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.07.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29.augustil 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-9219

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 14. juuli 2016. a määrus otsustamaks süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Boriss 38507220247) määruskaebus

Zakonovi

(isikukood

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 14. juuli 2016. a määrus muutmata ja Boriss Zakonovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Boriss Zakonov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.02.2016. a otsusega KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2, § 328 ja § 25 lg 2 - § 329 järgi ning KarS § 65 lg-te 1 ja 2, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguskuupäev on 10.09.2014 ja lõpukuupäev 07.05.2017.
2.Viru Maakohus keeldus 14.07.2016. a määrusega Boriss Zakonovi vangistusest tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest. Maakohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu suudab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel läbida edukalt katseaja. Kinnipeetava varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ühiskonnaohtlikkusele. Maakohus leiab, et piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohtu arvamust toetab B. Zakonovile varasemalt kohaldatud käitumiskontrolli ebaõnnestumine, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele. Kinnipeetav pani katseajal viibides toime uued kuriteod. Ka vangistuses näitas kinnipeetav üles vähest soovi resotsialiseerivate tegevuste vastu – keeldus tööst, katkestas sotsiaalprogrammis osalemise ning tal on 2 kehtivat

distsiplinaarkaristust. Kohus peab kehtiva kohtupraktika raames arvesse võtma seda, kas süüdimõistetul on vanglas distsiplinaarkaristusi. Süüdimõistetu varasem käitumine, toimepandud kuritegude iseloom ja korduvus viitavad tema ühiskonnaohtlikkusele ning üldpreventsiooni seisukohalt on kinnipeetu range režiimiga korrale jätkuv allutamine põhjendatud. Lisaks on kinnipeetaval 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis välistavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise.

MÄÄRUSKAEBUS

3.B. Zakonov esitas Viru Maakohtu 14.07.2016. a määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse täies ulatuses tühistada ning teha asjas uus otsus, millega vabastada süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilisele järelevalvele.
4.Süüdimõistetu määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt alljärgnevad.
4.1.Kohtu seisukoht ei ole põhjendatud, sest B. Zakonov on toimepandud kuritegude eest süüdi tunnistatud ning süüdimõistetu kahetseb tehtut. Vabanedes on süüdimõistetul võimalus perekonna moraalsele ja materiaalsele toele ning tal on olemas elu- ja töökoht. Süüdimõistetu soovib ka rahalised kohustused täita.
4.2.Süüdimõistetut on küll vanglas 2 korda distsiplinaarmenetluses karistatud, kuid see asjaolu ei ole asjakohane põhjendus keeldumaks tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, sest nimetatud rikkumised on vanglasisesed. Süüdimõistetu ei ole sõltlane ega pole probleeme alkoholiga. Riskianalüüs on põhjendamatu. Kinnipeetav leiab, et tema kontrolliks on vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilisele valvele tõhusam kui tavalises korras ennetähtaegne vabastamine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Tartu Ringkonnakohus, tutvunud Viru Maakohtu 14.07.2016. a määrusega ja esitatud määruskaebusega, asub seisukohale, et maakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. Seetõttu võtab apellatsioonikohus seisukoha üksnes määruskaebuses esitatud väidete osas.
6.Maakohus analüüsis ning võttis kohtumääruse tegemisel KarS § 76 lg 4 alusel arvesse nii prokuröri, vangla, kriminaalhooldusametniku, süüdimõistetu kui ka tema kaitsja poolt esitatud argumendid. Eelnevale tuginedes asus kohus seisukohale, et B. Zakonovit ei saa tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tegemist on kohtu ulatusliku kaalutlusotsusega, millest tuleneb, et süüdimõistetule ei ole garanteeritud vanglast ennetähtaegne tingimisi vabanemine.
7.Riigikohtu praktika kohaselt on kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline hinnata süüdimõistetu käitumist vanglas. Käesoleval juhul on B. Zakonovit 2 korda distsiplinaarkorras karistatud, mis sisuliselt välistab tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kui süüdimõistetu ei suuda järgida vanglas range režiimiga kehtestatud korda, siis on kohtutel põhjendatud kahtlus asuda seisukohale, et ta suudab seda veel vähem järgida tingimisi vabaduses olles.
8.Kinnipeetava riskianalüüs on koostatud oma eriala spetsialistide poolt, kes võtavad arvesse süüdimõistetu eelnevat elukäiku, käitumist vanglas ja iseloomu ning on seega põhjendatud prognoos kinnipeetava võimaliku käitumise kohta tulevikus. Kui süüdimõistetu on varasemalt pannud katseajal toime kuriteo, on vanglas distsiplinaarkorras mitmel korral karistatud, tal on

olnud probleeme alkoholiga, narkootikumidega, siis see kõik võetakse riskihindamise koostamisel arvesse.

9.Maakohtule ei ole esitatud taotlust süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, seega jätab ringkonnakohus selle väite tähelepanuta.
10.Ka enne vangistust oli kinnipeetaval kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal süütegusid toime panna. Lisaks rõhutab ringkonnakohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine süüdimõistetule garanteeritud (vt RKKm 3-1-1-59-14).
11.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1, 2, 3 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.