lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-9683/63

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 26.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-9683/63
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
26.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1083
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-9683/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja02.12.20141-14-9683/12Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja19.01.20151-14-9683/19Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja11.06.20151-14-9683/36Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja20.04.20161-14-9683/44Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium01.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-9683

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 29. juuni 2016. a määrus otsustamaks süüdimõistetu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Deniss Korenkovi (isikukood 37806172228) määruskaebus ja kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 29. juuni 2016. a määrus tühistada ja jätta Deniss Korenkovi suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.
2.Rahuldada süüdimõistetu Deniss Korenkovi ja kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare määruskaebused.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo CLARUS kaudu 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot, vandeadvokaadi abi Silver Reinsaarele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4.KrMS § 187 lg 1 alusel jäävad punktis 3 nimetatud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Deniss Korenkov tunnistati Viru Maakohtu 02.12.2014. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 pde 8, 9 järgi ning kohus mõistis talle KarS § 68 lg 1 järgi karistuseks 4 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu poolt 10.01.2014. a mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõistis liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.03.2014. a.
2.29.06.2016. a määrusega kohaldas Viru Maakohus D. Korenkovi suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli, allutades süüdimõistetu käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vastavalt KarS § 871 lg-le 3 määras kohus karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 kuud. Maakohus kohustab D. Korenkovi käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustab samuti järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 ja 8 sätestatud lisakohustusi.
3.Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Kohus asub seisukohale, et D. Korenkovi puhul on KarS § 871 lg-s 1 sätestatud kohaldamise eeldused täidetud. D. Korenkov kannab käesoleval ajal liitkaristusena 2 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluva liitkaristuse lõpp saabub eelduslikult 16.08.2016, seega kannab kinnipeetav mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Kohus hindab, et süüdimõistetu ei ole valmis hakkama vabaduses seadusekuulekat elu elama, kuna teda on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, vangistust kannab 4-ndat korda ning vangistuses viibides on saanud noomituse. Võttes arvesse riskihinnangut, on kinnipeetav avalikkusele üldohtlik. Kohus leiab, et D. Korenkovi puhul on väga suur tõenäosus, tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, võimalikust sõltuvusainete tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu vajab täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet, vältimaks edasiste kuritegude toimepanemist.

MÄÄRUSKAEBUSED

4.D. Korenkovi kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar esitas Viru Maakohtu 29.06.2016.a määruse peale määruskaebuse, millega palub tühistada Viru Maakohtu 29. juuni 2016. a määrus ja jätta D. Korenkovi suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. D. Korenkov esitas samuti määruskaebuse, millega palub kohtumääruse tühistada.
5.D. Korenkovi kaitsja määruskaebuse põhiväiteks on, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmine oleks süüdimõistetu elule positiivsema mõjuga kui karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine.
6.D. Korenkovi määruskaebuse põhiväiteks on samuti, et karistusjärgne käitumiskontroll ei mõjuks tema edasisele elukäigule positiivselt ning käitumiskontrolli eesmärgid jääksid täitmata. Isik soovib alustada uut elu välismaal.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7.Tartu Ringkonnakohus, tutvunud Viru Maakohtu 29.06.2016. a määrusega ja esitatud määruskaebustega, asub seisukohale, et maakohtu lahend tuleb tühistada ja jätta D. Korenkovi suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Apellatsioonikohtu hinnangul puuduvad karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks formaalsed eeldused.
8.KarS § 871 lg 1 p-d 1-3 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses, teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

9.Apellatsioonikohus selgitab, et KarS § 871 lg 1 p-des 1-3 on sätestatud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused, mida tuleb arvesse võtta, et kohaldada süüdimõistetule karistusjärgset käitumiskontrolli. Formaalsed eeldused on sätestatud KarS § 871 lg 1 p-des 1-2 ja formaalsed eeldused KarS § 871 lg 1 p-s 3. Selleks, et kohaldada kinnipeetavale karistusjärgset käitumiskontrolli, tuleb enne tuvastada formaalsete eelduste täidetus ja alles seejärel materiaalsete eelduste täidetus.
10.Süüdimõistetu suhtes saab karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, kui on täidetud muuhulgas järgmine KarS § 871 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimus: selle kuriteo eest, milles isik on tahtlikult süüdi mõistetud, on talle põhikaristuseks mõistetud vähemalt kaheaastane reaalne vangistus. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks pole oluline, kas süüdimõistmise tulemusena karistati teda vähemalt kaheaastase vangistusega üksikkuriteo eest või moodustus taoline karistusmäär liitkaristuse mõistmisel KarS §-de 63, 64 või 65 lg 1 alusel.
11.Käesoleval juhul on D. Korenkovile Viru Maakohtu 02.12.2014. a otsusega mõistetud karistuseks 5 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.03.2014. a, s.o 1 päev ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lõike 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 10.01.2014. a mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Eelnevast tuleneb, et D. Korenkovile mõisteti liitkaristus, tuginedes KarS § 65 lg-le 2.
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et KarS § 871 lg 1 p-s 1 sätestatud formaalne eeldus ei ole täidetud, kui isikule on mõistetud liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel.
13.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1, 2, 3 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 29.06.2016. a kohtumääruse ja jätab D. Korenkovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata.
14.D. Korenkovi kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal maakohtu määruse vaidlustamine ringkonnakohtus aega 2 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.