Kohtulahend

Vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega 1 kuu alates kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Täitemenetlusega kaasnevad täitemenetluse kulud, mis nõutakse välja võlgnikult. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 04.03.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1692 tunnistati Karel Kolk süüdi KarS § 424 järgi ning temale mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 28.02.–02.03.2015. a, s.o 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Karel Kolgile 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 17.09.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3696 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuu ja 11 päeva vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõisteti Karel Kolgile liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 8 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõisteti Karle Kolgile lisakaristus ja võeti Karel Kolgilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus 20.03.2015. a. Karel Kolgi karistusaeg algas 05.05.2015. a ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 13.02.2017. a. Tartu Maakohtu 15.12.2015. a määrusega jäeti Karel Kolk vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Arvestanud Karel Kolgi varasemat elukäiku ja tema varem üles näidatud suutmatust käitumiskontrolli ajal õiguskuulekalt käituda, leidis kohus, et elektroonilise valve kohaldamine ei suuda piisavalt tagada seda, et Karel Kolk ei jätka vabaduses kuritegude toimepanekut. Kohtumäärus jõustus 05.01.2016. a. 01.07.2016. a esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu Karel Kolgi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks KarS § 76 lg 1 p 2 järgi. Materjalidest nähtuvalt vangla toetab Karel Kolgi vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega lähtuvalt viimasega seonduvast keskmisest riskitasemest. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles jagab vangla seisukohta. Süüdimõistetu Karel Kolk avaldas kohtus, et soovib vabaneda. Ta ei tea kust on võetud see, et tema ei näe joobes olles sõiduki juhtimises midagi halba. Ka vanus on juba selline, et aeg on end muuta. Ta kinnitas, et on nõus Tartu Vangla poolt temale antud iseloomustuses nimetatud temale pandavate erikohustustega. Kaitsja Aivar Kello oli seisukohal , et Karel Kolk ei ole suur kurjategija ,kuid seltskonnas olles ning alkoholi tarvitades on asjad halvasti välja kukkunud. Kriminaalhooldus on temale vajalik. Kohtuniku seisukoht Karel Kolk kannab liitkaristust KarS § 424, § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi, mis on tahtlikud teise astme kuriteod. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna Karel Kolk on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Karel Kolki on tema suhteliselt noorele eale vaatamata varem juba korduvalt kuritegude, sh isiku- ja varavastaste, samuti liiklussüütegude toimepanemise eest karistatud. Teda on karistatud kergemaliigiliste karistustega (tingimuslik vangitus KarS § 74 alusel; vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga jne), aga ka reaalsete vangistustega. Need karistused talle loodetud mõju ei avaldanud ning ta jätkas õigusrikkumiste toimepanekut. Karel Kolk pani uusi kuritegusid toime isegi ajal, mil ta oli kohtuotsusega määratud katseajale. Õigusvastast käitumist on Karel Kolk jätkanud ka vanglas. Käesoleval ajal on tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud suitsetamiskorralduse rikkumise ning ebaviisaka käitumise eest. Karel Kolgi eelkirjeldatud käitumine viitab sellele, et karistamine ei ole tema puhul eripreventiivset eesmärki täitnud. Karel Kolk ei suuda või ei soovi karistamistest vajalikke järeldusi teha ega õppida. Ehkki teda on kahel korral karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, on ta väljendanud oma seisukohta, mille kohaselt ei näe ta joobes juhtimises midagi halba, pidades end selliseks juhiks, kes on suuteline turvaliselt sõitma ka joobeseisundis. Samuti ei ole tõsiseltvõetav tema soov muutuda, kuna Karel Kolgi iseloomustusest nähtub, et vaatamata realistlikule tegevuskavale, mis aitaks tal muuta oma eluviisi ja vältida uute kuritegude toimepanekut, ei paista ta reaalselt teadvustavat endapoolse tegevuse ja panustamise vajadust. See viitab suurele tõenäosusele, et isik paneb vabaduses toime uued analoogsed õigusrikkumised. Kõike eelnevat kogumis hinnanud asub kohtunik seisukohale, et kaheksal korral kuritegude eest karistatud Karel Kolgi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtunikul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes samasuguste kuritegude toimepanemist. Kuna Karel Kolgi varasemad kriminaalhooldused on ebaõnnestunud, siis ei ole kohtunik veendunud ka selles, et Karel Kolk suudab alluda ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile. Asjaolud, et Karel Kolgil on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus nii moraalses kui ka materiaalses mõttes, ei vähenda nimetatud riski, kuna ka varasemate kuritegude toimepanemise ajal olid Karel Kolgil need tugifaktorid olemas. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Karel Kolgile riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 144 € (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada Karel Kolgil.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.