Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Margo Jüris toimepannud kuritegudena: 1) teise inimese tervise kahjustamise KarS § 121 /alates 01.01.2015 a. kehtiva KarS § 121 lg 2 p 2/ järgi, mis seisnes selles, et tema 22.09.2014 kella 17.00 paiku xxxxx xx xx-x lükkas oma alaealiste laste juuresolekul nende ema A.V ́i, mille tagajärjel viimane kukkus põrandale istuli, seejärel haaras ta kannatanul käest ning hakkas enda järel välja tirima. Oma tegevusega põhjustas

Margo Jüris A.V ́ile füüsilist valu, paremal küünarvarrel 15x3cm alal kriimustuse, õlavarrel 12x5 cm alal verevalumi, nahakriimustused; 2) teise inimese tervise kahjustamise lähisuhtes ja korduvalt KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi, mis seisnes selles, et tema olles karistatud 18.11.2015 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega KarS § 121 lg.2 p.2 järgi, 06.12.2015 kella 02.45 paiku xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xx-x korteris oma alaealiste laste juuresolekul haaras endise elukaaslase A.V ́i emal S.V. ́il mõlemast käest, lükkas ta voodisse pikali ning lõi ühe korra jalaga näo piirkonda, põhjustades S.V ́ile füüsilist valu, vasaku silma ja oimu piirkonna kerge turse, hematoomi, vasakule käsivarrele hematoomi. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Margo Jürisele KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.11.2015 otsusega nr 1-15-8670 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 4 kuu võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 9 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 69 lg 1 ja 3 asendada Margo Jürisele mõistetav vangistus 9 kuud üldkasuliku tööga 270 tundi. Üldkasuliku töö tegemiseks määrata tähtajaks 1 aasta 6 kuud. Vastavalt KarS § 69 lg.4 allutada Margo Jüris järgima KarS § 75 lg.1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Margo Jürisele katseajaks KarS § 75 lg 2 järgi kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus, mis

KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 4 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 649 eurot: sundraha 645 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olev asitõend CD-plaat tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.