1-16-1199/13 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

6.Jelena Iljuhhina vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile ja süüdimõistetule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jelena Iljuhhina tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Jelena Iljuhhina tunnistati Harju Maakohtu 13.02.2016.a otsusega KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.01.2016.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 4 kuud ja 15 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistusaja algust arvati alates kinnipidamisest 11.02.2016.a. Kohtuotsus jõustus 14.02.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 11.02.2016.a ja lõpp on 26.10.2016.a. Jelena Iljuhhina kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et tema käitumisega vanglas ei ole probleeme esinenud. Vangla talle tööd ei ole pakkunud. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab J. Iljuhhina tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Jelena Iljuhhina kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et MTÜ XXX on andnud kinnituskirja, et on valmis vabanemisel koheselt pakkuma J. Iljuhhinale võimalust osaleda nende 10 kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis, kus pakutakse talle elukohta ja nõustamisteenust. Jelena Iljuhhina taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalkorras on karistatud kolmel korral ja vanglas teist korda. Kannab karistust süstemaatilise varguse eest. Elama asub XXX, kuhu saab minna 6 kuuks. Narkootikumidega probleemid tekkisid eelmise aasta sügisest, tarvitas amfetamiini ja fentanüüli. Üritas sõltuvusest vabaneda, aga see ei õnnestunud. Soovib vabaneda ja minna XXX ning kui on võimalik ravile minna, siis on sellega nõus, samuti on nõus täitma vangla iseloomustuses märgitud lisakohustusi.

Abiprokurör Paul Pikma esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab Jelena Iljuhhina tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada, taotleb prokurör määrata J. Iljuhhinale KarS § 75 lg 2 p 2, 2-1 ja 5 järgsed kohustused riskide maandamiseks kriminaalhooldusametniku poolt soovitatud katseajaga 1 aasta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Jelena Iljuhhina võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jelena Iljuhhina isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. J. Iljuhhina kannab käesolevat karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest ja viibib vanglas esimest korda. Süüdimõistetu on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangla ja prokurör toetavad J. Iljuhhina tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud J. Iljuhhina mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kuna J.Iljuhhina poolt kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdlasele kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootiliste ainete mittetarvitamise kohustuse määramist. J. Iljuhhinal on vabanemisel võimalik asuda 10-ks kuuks elama MTÜ-sse XXX, kus tal võimaldatakse osaleda alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis koos majutus- ja nõustamisteenusega. Sõltuvustest tingituna uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks peab kohus vajalikuks määrata süüdlasele kohustus osaleda MTÜ XXX poolt pakutavas alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis. Katseaja määramisel lähtub kohus KarS § 76 lg 5 sätestatust, mille kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Kohus leiab, et J. Iljuhhina tingimisi ennetähtaegne vabastamine võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Süüdlane andis istungil nõusoleku määrata temale katseajaks eelnimetatud lisakohustused. Lisaks eelpool nimetatud kohustustele tuleb J. Iljuhhinal katseaja jooksul täita ka KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded. Kriminaalhoolduse ja sõltuvusraviga on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu