Kohtulahend

prokurörile,

Vangla

Ida-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava B.P tähtaega vangistusest vabastamiseks.

tingimisi enne

B.P mõisteti Harju Maakohtu 16.07.2015.a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning talle mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.11.2013.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse - vangistus 1 aasta 5 kuud ja 16 päeva – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.07.2015.a. Kohtuotsus jõustus 09.09.2015.a. Karistuse kandmise algus oli 16.07.2015.a ja lõpp on 02.05.2017.a.

B.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras kolmel korral karistatud ja on teist korda vangistuses. On osalenud riigikeele õppes ja sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Võida“.Alates 14.11.2015 töötab köögis abitöölisena. Distsiplinaarkaristusi on üks. B.P kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanemisel asub ta elama oma isale kuuluvasse korterisse XXX. Elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele, korteris elavad täisealised isikud andsid nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ja kinnipeetava vabanemisjärgseks toetamiseks. Vabanemisel töökohta ei ole. B.P soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Karistust kannab varguste eest, mis olid toime pandud katseajal. Vanglas viibib teist korda. Vabanemisel asub elama vanemate juurde, XXX. Peale vabanemist läheb tööle kalatööstusesse, kus töötab ka praegu. Alkoholiga probleeme ei ole. Narkootikume tarvitab alates 13 eluaastast. Vahepeal ei tarvitanud, kuid alates 18. eluaastast hakkas uuesti tarvitama. Kaks korda läks rehabilitatsioonikeskusesse ravile, kuid lahkus sealt. Vangistuses on osalenud sotsiaalprogrammides ja õppis riigikeelt. Distsiplinaarkaristusi on üks. Lubab, et ei hakka uusi kuritegusid toime panema, sest laps läheb esimesse klassi ning seetõttu on teised prioriteedid. On nõus täitma lisakohustusi. Abiprokurör Paul Pikma edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab B.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et B.P võib vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B.P isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral ja viibib vanglas teist korda. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg on pannud B.P mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. B.P on vabanemisel olemas nii kindel elukoht kui lähedaste toetus. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal osalemine tööhõives ja sotsiaalprogrammides. Kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Anna

B.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas B.P-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka B.P, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.