Kohtulahend

elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata R.P-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus - mitte tarvitada alkoholi. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

sundraha 645 eurot; kaitsjatasu 97,68 eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et R.P on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 742,68 (seitsesada nelikümmend kaks eurot ja kuuskümmend kaheksa senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tasudes igakuiselt vähemalt 61,89 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700052961 ning selgituse “R.P, otsus nr 1-16-4171, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2 (4)

Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus R.P süüdistatakse selles, et tema 11. märtsil 2016 kella 23.25 paiku juhtis Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxx 9. kilomeetril mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, olles joobeseisundis, s. o isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus vähemalt 0,80 mg/L kohta, millise teoga pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör R.P-le karistuseks ühe aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetavast karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 11.-12. märts 2016, s. o kaks päeva, kandmisele kuulub seega üksteist kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Anda R.P katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: elama kohtu määratavas alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, kohustada R.P KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel hüvitab süüdimõistetu süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud: sundraha 645 eurot ja kaitsja tasu 97,68 eurot, so kohtueelses menetluses kokku summas 742.68 eurot.

3 (4)

R.P ja tema kaitsja taotlevad menetluskulude kandmise võimaldamist ositi, s. o 61.89 eurot kuus ühe aasta jooksul. Prokurör on sellega nõustunud Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav R.P aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav R.P, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.P süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Tanel landi menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 97,68 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. R.P on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist üheks aastaks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades süüdistatava sissetulekut, käib R.P-le ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades R.P varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 742,68 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.