Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13. juuli 2016, Tartu kohtumaja
Kohtunik
Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Tõlk
Alla Lašmanova
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Juursoo (istungil ei osalenud)
Kriminaalasja number
1-16-1335
Kriminaalasi
B.A süüdistuses KarS § 424 järgi
Menetlustoiming
süüdimõistetu B.A tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
B.A isikukood XXX; viibimiskoht Tartu vangla; elukoht vabanemisel puudub
Meelis
Jätta B.A temale Tartu Maakohtu 18.02.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1335 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Tartu Maakohtu 18.02.2016 kiirmenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1335 tunnistati B.A süüdi KarS § 424 järgi ja temale mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust B.A-le Tartu Maakohtu 30.08.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-5928 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 14 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 kuud 14 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati B.A karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 17.02.2016. Kohtuotsus jõustus 05.03.2016. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 17.02.2016 ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 31.07.2016.
16.06.2016 esitas Tartu vangla maakohtule materjalid süüdimõistetu B.A tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ei toeta B.A vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega.
Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles ei nõustub vangla seisukohaga. Tuginevalt isiku eelnevale elukäigule, suhtumisele õiguskorda, korduvale karistatusele, kõrgele uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele leiab prokurör, et isiku karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane isik toime uut kuritegu. Vabanemisel isikul töökoht puudub ning puuduvate tööharjumuste ja kutseoskuste tõttu on tema konkurentsivõime tööturul madal, mis võib omakorda soodustada kuritegelikul teel majandusliku kasu teenimist. Isikul puudub KarS § 75 lg 1 p 1 mõttes vabanemisjärgselt alaline elukoht, see aga ei võimalda teostada järelevalvet süüdlase käitumise üle. Isik, keda on karistatud korduvalt vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, prokuröri arvates ei esine. Eelnevast tulenevalt palub prokurör palub jätta B.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Süüdimõistetu B.A avaldas kohtus, et ta ei soovi vangistusest enne tähtaega vabaneda.
B.A kannab liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Kuna B.A on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et B.A on vara- kui ka isikuvastaste kuritegude eest korduvalt karistatud, sh ka vangistustega. B.A on varem olnud ka kriminaalhoolduse käitumiskontrolli all (viimati Tartu Maakohtu 30.08.2012 otsuse alusel), kuid kriminaalhooldusametniku hinnang kogu katseaja perioodile oli negatiivne. 20.03.2014 kohtumäärusega pöörati kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kuivõrd ta ei täitnud kontrollnõudeid ega pidanud kinni alkoholi tarvitamise keelust. Eelnev viitab sellele, et karistused ei oma B.A käitumise suunamisel soovitud eripreventiivset mõju – ta on jätkanud õigusrikkumiste toimepanekut. Teda ei ole motiveerinud õiguskuulekusele ka riigi poolt üles näidatud usaldus tema vastu ning võimalus kanda oma karistus lõpuni vabaduses. Seega võib väita, et B.A on välja kujunenud kindlad antisotsiaalsed hoiakud ning eitav suhtumine õiguskorda, mistõttu on suur risk, et isik jätkab oma varasemat kuritegelikku eluviisi ka pärast kinnipidamisasutusest lahkumist.
Lisaks puudub B.A vabaduses kindel elukoht. Isiklikku eluaset tal ei ole. Kindla elukoha puudumine muudab aga tema elu ebakorrapäraseks ning paljude väliste tegurite poolt mõjutatavaks. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et B.A katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtul puudub veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Ka ei ole B.A vabastamine enne tähtaega võimalik, kuna tal puudub vabaduses kindel elukoht, mis on aga ennetähtaegse vabastamise eelduseks, kuna kriminaalhooldust saab teostada üksnes selle olemasolul. Kuna ka isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, siis puudub tal ka igasugune motivatsioon käitumiskontrollile alluda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.