Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. juuli 2016, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-5765 (16284000233)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Kriminaalasi
T.L süüdistuses KarS § 423 kokkuleppemenetluses Merike Tikk
Prokurör Süüdistatav
järgi
T.L (isikukood XXX; elukoht xxxx xx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust; tõkend elukohast lahkumise keeld)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
1 järgi ja mõista talle
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega T.L-ile mõistetud karistust 6 kuud vangistust Tartu Maakohtu 10. märtsi 2015 otsusega T.L-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 (viie) kuu vangistuse võrra ning mõista T.L-ile liitkaristus vangistusena 11 (üksteist) kuud. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada T.L-ile mõistetud vangistus 11 kuud üldkasuliku tööga 330 (kolmsada kolmkümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24. juuli 2017. KarS § 69 lg 4 alusel on T.L kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata T.L kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel T.L-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on T.L toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, süstemaatiliselt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles 05.12.2014.a. (otsus 10.03.2015.a.) ja 12.03.2016.a. (otsus 04.04.2016.a.) kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt, kuna temal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning olles seega KarS § 4231 nimetatud isik, juhtis taas 11.05.2016 kella 00.18 paiku Viljandi maakonnas Abja-Paluoja linnas Pärnu mnt 59 juures mootorsõidukit
Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 nõudeid. Samuti tuvastati isikul alkoholijoove 0,73 mg/l kohta. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 4231 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 6 kuud vangistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.03.2015 otsusega mõistetud ärakandmata osa 5 kuu võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud karistus 11 kuud vangistust üldkasuliku tööga 330 tundi, määrates tähtajaks 1 aasta. Lähtuvalt KarS § 69 lg 4 peab süüdistatav üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi KarS §-st 75 lg 1 tulenevalt. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava T.L-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 693 eurot: sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi tasu 48 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.