Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
6. juuli 2016, Tartu kohtumaja
Kohtunik
Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo (istungil ei osalenud)
Tõlk
Alla Lašmanova
Kriminaalasja number
1-16-1528
Kriminaalasi
Vjatšeslav Agafonovi süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi
Menetlustoiming
süüdimõistetu Vjatšeslav Agafonovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Vjatšeslav Agafonov isikukood 38602170308; viibimiskoht Tartu vangla; elukoht vabanemisel süüdimõistetu sõnade kohaselt: XXXX
Jätta Vjatšeslav Agafonov temale Harju Maakohtu 14.03.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1528 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Harju Maakohtu 14.03.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1528 tunnistati Vjatšeslav Agafonov süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ning teda karistati vangistusega 3 kuud. Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.-07.09.2015, s.o 2 päeva ning ärakandmisele mõisteti vangistus 2 kuud ja 28 päeva. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.12.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistuse 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 26 päeva vangistust. Vjatšeslav Agafonovile mõistetud vangistuse ärakandmist arvestati alates 22.09.2015. Kohtuotsus jõustus 30.03.2016. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 22.09.2015 ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 17.02.2017.
03.06.2016 esitas Tartu vangla maakohtule materjalid süüdimõistetu Vjatšeslav Agafonovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ei toeta Vjatšeslav Agafonovi vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega.
Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga. Süüdimõistetu Vjatšeslav Agafonov avaldas kohtus, et ta soovib vangistusest enne tähtaega vabaneda.
Vjatšeslav Agafonov kannab liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Kuna Vjatšeslav Agafonov on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Vjatšeslav Agafonovit on vara- kui ka isikuvastaste kuritegude eest korduvalt karistatud, sh ka vangistustega. Vjatšeslav Agafonov on varem olnud ka kriminaalhoolduse käitumiskontrolli all, kuid kriminaalhooldusametniku hinnang kogu katseaja perioodile oli negatiivne. 24.09.2015 kohtumäärusega pöörati kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kuivõrd ta ei pidanud kinni alkoholi tarvitamise keelust. Eelnev viitab sellele, et karistused ei oma Vjatšeslav Agafonovi käitumise suunamisel soovitud eripreventiivset mõju – ta on jätkanud õigusrikkumiste toimepanekut. Teda ei ole motiveerinud õiguskuulekusele ka riigi poolt üles näidatud usaldus tema vastu ning võimalus kanda oma karistus lõpuni vabaduses. Seega võib väita, et Vjatšeslav Agafonovil on välja kujunenud kindlad antisotsiaalsed hoiakud ning eitav suhtumine õiguskorda, mistõttu on suur risk, et isik jätkab oma varasemat kuritegelikku eluviisi ka pärast kinnipidamisasutusest lahkumist. Seda riski suurendab Vjatšeslav Agafonovi sõltuvus alkoholist, millega ta seniajani tõsisemalt tegelenud ei ole. Nimelt ei mõtle ta alkoholi mõju all olles oma tegude tagajärgedele, samuti käitub ta alkoholi tarvitanuna agressiivselt. Ka tema mineviku põhjal võib väita, et alkoholi jätkuv liigtarbimine on tema puhul aga kuriteo riski tõstvaks teguriks, kuna kuriteod on ta toime pannud valdavalt alkoholijoobes olles. Samuti puuduvad Vjatšeslav Agafonovil lähedased inimesed, kes saaks ja tahaks teda toetada. Tema suhtlusringkonda kuuluvad peamiselt juhututtavad, keda on samuti varem kriminaalkorras karistatud. Lisaks ei ole Vjatšeslav Agafonovil vabaduses kindlat sissetulekut. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Vjatšeslav Agafonovi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtul puudub veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.