Kriminaalasi nr 1-16-5761
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30.06.2016. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas
Kriminaalasja number
1-16-5761 (kohtueelses menetluses 16231600870)
Eeluurimiskohtunik
Ingrid Kullerkann
Kohtuistungi sekretär
Martina Kommel
Tõlk
Ines Üprus
Prokurör
Ringkonnaprokurör Natalia Lebed
Kahtlustatav
R.L , ik XXXX
Kahtlustatavana kinnipidamine
29.06.2016 kell 12.58
Kohtuistungi aeg
30.06.2016 kell 14.00
Menetlustoiming
Vahistamistaotluse läbivaatamine
XXX,
elukoht
Juhindudes KrMS § 130 lg 2 eeluurimiskohtunik määras:
taotleb
Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja taotlusega, asub seisukohale, et esitatud taotlus tuleb rahuldada. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Seega eeldab isiku vahistamine kõigepealt piisavat kahtlust selle kohta, et vahistatav on toime pannud kuriteo tunnustega teo (põhjendatud kuriteokahtlus) ja teiseks alust arvata, et vahistatav hakkaks vabaduses olles kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma või panema jätkuvalt toime kuritegusid (vahistamisalus). Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-30-08 p-s 8 selgitanud vahistamismääruse kohta järgnevat: /.../ . Seega võtab kohus esmalt seisukoha põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu suhtes ning seejärel kontrollib KrMS § 130 lg 2 kohase vahistamisaluse esinemist. I Kuriteokahtlus KarS § 199 lg 2 p 9 kohaselt võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. R.L-i kahtlustatakse KarS § 199 lg 2 p 1 järgi selles, et ta varastas XXXXkuuluva seljakoti koos isiklike esemetega ning tekitas kannatanule kahju summas 4035 eurot. R.L-ile esitatud kahtlustust kinnitavad järgmised tõendid. Kannatanu ütlustest nähtub varguse toimepanemise aeg ja varastatud esemed. Tallinnas Raekoja platsil asuvas restorani Maikrahv välikohviku turvakaamera videosalvestuselt nähtub, kuidas kahtlustatav võtab maast musta värvi seljakoti ja liigub terrassilt minema. R.L tunnistab varguse toimepanemist. Kahtlustatava sõnul müüs ta telefoni ja kulla Balti Jaamas juhuslikule möödujale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtumääruse nr 3-1-1-15-16 p 14 märkinud: . Eeltoodust tulenevalt on kohtule talle esitatud andmete pinnalt piisavalt alust kahtlustada, et R.L suure tõenäosusega pani toime kahtlustuses esitatud kuriteo. Kas see kahtlustus kinnitust leiab, sõltub sellest, milliseid tõendeid kogutakse edasises menetluses.
II Vahistamisalus Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtumääruse nr
3-1-1-30-08
p 9
märkinud:
Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtumääruse nr 3-1-1-103-06 p 15 märkinud:
. R.L omab kaheksa kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati R.L Harju Maakohtu 30.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3434 alusel KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi 6 kuulise vangistusega. Karistus on kantud. Samuti omab R.L 39 väärteokaristust. Lisaks sellele toimetatakse tema suhtes kriminaalmenetlust, kus talle on esitatud kahtlustus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (telefoni vargus restoranis 01.05.2016). Nimetatud asjas on tema suhtes kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld. Antud juhul on R.L tõestanud, et kergemaliigiline tõkend ei hoia ära uute varavastaste kuritegude toimepanemist. Eeluurimiskohtunik leiab, et isiku suhtes, kes jätkab kuritegude toimepanemist ei ole kergemaliigiline tõkend kohane meede uute kuritegude ärahoidmiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtumääruse nr 3-1-1-15-16 p 20 märkinud:
Prokuröri taotluse kohaselt esineb vahistamisalusena ka kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise oht. Eeluurimiskohtuniku hinnangul ainuüksi võimaliku karistuse mõistmine käesoleval juhul seda ohtu ei tingi. III Kokkuvõte Eeluurimiskohtunik tuvastas, et R.L-i puhul esineb käesoleval juhul nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka vahistamise alus KrMS § 130 lg 2 mõttes, mistõttu on vajalik kohaldada tema suhtes raskeimat kriminaalmenetluse tagamise vahendit – vahistamist. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 130 lg 2 rahuldab kohus prokuröri esitatud taotluse ja vahistab R.L-i. ( Ingrid Kullerkann eeluurimiskohtunik
)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.