Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 09.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-16-3596/14
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg: 09.06.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1035

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-16-3596/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja18.05.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2016, Tallinn

Kohtuasja number

1-16-3596 (16230200207)

Kohtunik

Urmas Reinola

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 18. mai 2016 otsus F.V (F.V) süüdistuses KarS § 4231 järgi kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav F.V (ik: XXX, viibib Tallinna vanglas, Magasini 35, Tallinn, kodakondsus: määratlemata; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; ei tööta; karistatus: korduvalt karistatud väärteokorras, 4 kehtivat kriminaalkaristust: viimati Harju Maakohtu 27.08.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9; KarS § 4231 järgi vangistus 5 kuud 12 päeva; vabanes Tallinna vanglast 11.11.2015; kahtlustatavana kinni peetud 06.03.2016, tõkend vahistamine 08.03.2016) Kirjalik menetlus

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava F.V apellatsioon Harju Maakohtu 18. mai 2016 kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu 18. mai 2016 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati F.V süüdi KarS § 4231 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 06.03.2016 ja karistusaja alguseks 06.03.2016. Menetluskuludena mõisteti F.V-lt riigituludesse sundraha 645 eurot ja advokaadi õigusabikulud summas 264 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, igas kuus kuulub tasumisele 75,75 eurot.

2.

4.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb F.V apellatsioon jätta läbi vaatamata. Käesolev kriminaalasi vaadati maakohtus läbi kokkuleppemenetluse korras, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Alates 29. märtsist 2015 jõustunud KrMS-i redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises. Otsuses nr 3-1-1-25-09 on Riigikohus märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Osundatud sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohtul puuduvad volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Kriminaaltoimikust nähtuvalt sõlmisid F.V, süüdistatava kaitsja M. Allikmäe ja abiprokurör L. Känd 26.04.2016 kokkuleppe kriminaalasjas nr 16230200207, milles märgitakse muuhulgas ka seda (p 11. menetluskulud), et F.V tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 264 + 645 = 909 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (kd I, lk 101-102). Süüdistatav on kokkuleppes allkirjaga kinnitanud, et temale on selgitatud kohustust tasuda süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha ja kohtueelse menetluse kulud. Kokkulepe on süüdistatavale tõlgitud vene keelde, ka kaitsja on kokkuleppe kinnitanud. Süüdistatav on omakäeliselt kokkuleppesse märkinud, et kaitsjat ta ei soovi.

18.mail 2016 kohtuistungi protokollist nähtub, et F.V on kohtuistungil avaldanud, et esitatud süüdistus ja sõlmitud kokkulepe on talle arusaadavad. Kokkuleppe sõlmis omal vabal tahtel ja jääb selle juurde (kd I, lk 114). Apelleeritud kohtuotsusega ongi F.V kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on kokkuleppes märgitud kriminaalmenetluse kulud välja mõistetud. Kohus on võimaldanud vastavalt kokkuleppele tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi, ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest (KrMS § 180 lg 3). Tegemist on kriminaalmenetluse kulude tasumiseks ette nähtud maksimaalse tähtajaga, mida seadus võimaldab Apellatsioonis on süüdistatav taotlenud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist või nende tasumiseks ettenähtud tähtaja pikendamist. Nagu juba eelpool nimetatud Riigikohtu lahendi (3-1-1-716) seisukohast järeldub, on osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. F.V on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude suuruse ja tasumisega ning ei ole tõstatanud küsimust enda maksejõuetusest. Seega on kohtuotsus kooskõlas süüdistatava poolt eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada ning jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohus otsuses nr 3-1-1-81-11. Nimelt on Riigikohus märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-s 2 märgitust, saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik sõlmitud kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.