Kohtulahend

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS 319 § lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud O.J ́ile selles, et tema 13.09.2015 kella 18:00 ajal Tallinnas XXX asuvas korteris lõi oma elukaaslast XXX rusikaga näo piirkonda põhjustades viimase vasakule näopoolele punetuse ja turse ning ülahuule turse pannes sellega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise olles isikuga lähisuhtes. Samuti 19.03.2016.a kell 04.30 viibides aadressil XXX, Tallinn asuvas korteris, tüli käigus, lõi ta kannatanut, oma elukaaslast XXXühel korral lahtise käega vastu pead, ühel korral rusikaga õla piirkonda ning ühel korral jala piirkonda, seejärel lõi jalaga kõhu piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ning kehalisi vigastusi, nimelt vastavalt 22.03.2016.a kell 11.05 vormistatud isiku läbivaatus protokollile – mõlema käe õlgadel ja õlavarrel sinikad, vasaku jala reie välisküljel– sinikad, kõhu peale, nabast vasakul pool- sinikad. Oma tegevusega O.J pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav O.J on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et O.J tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 645.- eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et O.J-ile on kohtueelsemenetluse käigus osutatud riigi õigusabi ja seetõttu kuulub O.J-ilt kaitsjatasu menetluskuluna välja mõistmisele ning seda summas 72.- eurot. Süüdistatavalt sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vastavalt kokkuleppes märgitule hüvitab süüdistatav kriminaalmenetluse kulud ositi 12 kuu jooksul. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.