Kriminaalasi nr. 1-16-4733
Eesti Vabariigi nimel 30.mai 2016.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kädi Leola Prokurör Mariken Arro Kriminaalasi A.L-i süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav A.L, IK XXX; sünniaeg: 10.jaanuar 1989.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada A.L KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kaheksa (8) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A.L-i eelvangistus 28-30.mai 2016.a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista seitse (7) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.L ei pane ühe (1) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
Süüdistus A.L süüdistatakse selles, et tema 28.mail 2016. a kella 15:40 paiku juhtis Tartu linnas Anne tn 44 juures mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 0,96 mg/l kohta. A.L rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani A.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus A.L-ile karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 3 päeva, s.o 28-30.mai 2016.a, millal A.L oli kahtlustatavana kinnipeetud, ja lõplikus ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi jätta karistuseks mõistetud vangistus kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui A.L ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. A.L peab järgima talle kooskõlas KarS § 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada A.L liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis.
käitumiskontrolli ajal osalema
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.
KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud kokku 346,50 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 24,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 2565 lg 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kiirmenetluses kaasnev sundraha 322.50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 346.50 euro tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. A.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub A.L-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes tooduga, et aluseid menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ei esine. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.