Kohtulahend

vangistuse päevale vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o kokku üldkasuliku tööga 210 (kakssada kümme) tundi.

Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS 319 § lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu A.P ’it süüdistatakse selles, et tema juhtis 07.12.2015 kella 01.20 ajal Harjumaal, Tallinnas, Mustakivi tee-Linnamäe tee ristmikul mootorsõidukit VW Passat registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis (narkojoove fentanüülist, amfetamiinist, metamfetamiinist, alprosolaamist). Sellise käitumisega rikkus A.P liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani A.P toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kohtule esitatud kokkuleppes märgitakse, et A.P tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitada käesoleva kriminaalasja menetlemisega seotud menetluskulud ja nimelt: kaitsjatasu summas 48.- eurot, joobe tuvastamise kulud kogusummas 131.- eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 645.- eurot, kogusummas 824 (kaheksasada kakskümmend neli) eurot, mis vastavalt kokkuleppele tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 24.05.2016.a toimunud kohtuistungil süüdistatav A.P tunnistas end temale esitatud süüdistustes KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, kinnitades, et kohtusse kaitsjat ta kutsuda ei soovi, selgitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav A.P on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et A.P tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 3, 4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev joobe tuvastamise kulud, sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu.KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 645.- eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.P-le on kohtueelsemenetluse käigus osutatud riigi õigusabi ning kaitsjatasu kokku on 48.- eurot. Joobeseisundi tuvastamise ehk ekspertiisikulud kokku on 131.- eurot. Süüdistatavalt joobe tuvastamise kulude, sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vastavalt kokkuleppes märgitule hüvitab süüdistatav kriminaalmenetluse kulud ositi 12 kuu jooksul. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.