Kohtulahend

2.1 R. Tangijevit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Varasemalt on teda karistatud KrK § 113 ja § 128 järgi, karistused on kustunud. Praegu kannab ta karistust kahe kohtuotsuse alusel järgmiste kuritegude eest: kuritegelikku ühendusse kuulumine, käitlemiseks mittelubatud alkoholi ja maksumärgiga märgistamata tubakatoodete hoidmine ja edasitoimetamine suures koguses, varastatud sõiduauto omandamise ja hoidmise eest ning suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Reaalset vangistust kannab ta teist korda. 2.2 R. Tangijevil on vabanemisel olemas kindel elukoht. Vabanemisel on tal võimalus asuda tööle OÜ-sse XXX või OÜ-sse XXXX, mille kohta on esitatud garantiikirjad. Vangla iseloomustuse andmetel puuduvad 11.02.2016. a seisuga tema vastu nõuded. Vabanemisfondis on tal 1320 eurot. Töökoha olemasolu on oluline, kuna R. Tangijev kannab vangistust kuritegude eest, mis on toime pandud eelkõige varalise kasu saamise eesmärgil. Samas on vangla iseloomustusest näha, et ka varasemalt oli isik tööga hõivatud ning majanduslik olukord oli hea, kuid vaatamata sellele pani ta toime kuritegusid materiaalse kasu saamiseks. Samuti on tal toetavad lähedased. 2.3 Positiivne on asjaolu, et R. Tangijev omandas ajavahemikul 19.07. – 23.10.2013. a riigikeele õppe A1 taseme, ajavahemikul 17.04. – 31.08.2015. a A2 taseme ning alates 18.11.2015. a osaleb ta B1 taseme kursusel. Ajavahemikul 01.10.2015. a – 31.01.2016. a osales ta majandusabitöödel. Tartu Vangla karistas R. Tangijevit 16.11.2015. a käskkirjaga noomitusega, kuna ta kasutas teisele kinnipeetavale kuuluvat karpi. R. Tangijev vaidlustas Tartu Vangla käskkirja. See on praegu Tartu Halduskohtu menetluses. R. Tangijev selgitas, et kasutas kambrikaaslase karpi, kuna ajas karbid segamini. Arvestades käskkirjas toodud teokirjeldust, leiab kohus, et tegemist on sellise väheolulise rikkumisega, mis ei mõjuta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. 2.4 Tartu Vangla hindas R. Tangijevi kõrgohtlikuks ühiskonnale. Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 12% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 15%. R. Tangijev on ära kandnud poole temale mõistetud karistusest. Seega on ta vangistuses viibinud rohkem kui 4 aastat ja 4 kuud. Kandmata karistust on veel üle 4 aasta. Kohus leidis, et ärakandmata vangistuse aeg on liiga pikk süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Vangla iseloomustuse järgi R. Tangijev end süüdi ei tunnista ning ei ole mõistnud, miks tema kuriteod on ühiskonnale ohtlikud. Ka kohtuistungil ütles ta, et jääb varasemalt kohtus öeldud arvamuse juurde, st ei tunnista oma süüd. Seega ei ole R. Tangijev aru saanud, et on seadust rikkunud. Arvestades eeltoodut, puudub kohtul veendumus, et siiani kantud karistus on R. Tangijevi osas karistuse mõistmise eesmärgi saavutanud ning edaspidi hoidub ta uusi kuritegusid toime panemast. 2.5 Lisaks eeltoodule on R. Tangijevit varasemalt karistatud reaalse vangistusega Tartu Maakohtu 20.12.2007. a otsusega. Samuti on ta viibinud kriminaalhooldusel, kui Viru Maakohus vabastas ta 10.09.2009. a määrusega Tartu Maakohtu 20.12.2007. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos elektroonilisele valvele allutamisega katseaja kestusega kuni 04.06.2011. a. Määrus jõustus 21.09.2009. Tartu Maakohus pööras ärakandmata karistuse täitmisele 30.10.2013. a otsusega, kui mõistis kohtuotsuste kogumis R. Tangijevile liitkaristuse. Viru Maakohus allutas ta elektroonilise valve alla 12 kuuks alates elektroonilise valve seadme R. Tangijevi keha külge kinnitamisest. Osa uutest kuritegudest pani ta toime juba 22.10.2010. a, s.o umbes kuu pärast elektroonilise valve kohaldamise lõppemist. Seega jätkas R. Tangijev katseajal uute kuritegude toimepanemist. See näitab, et käitumiskontrollile allutamine ei ole piisav meede selleks, et tõkestada uute kuritegude toimepanemist.

ülalpidamisele vanglas kulub 1400 eurot kuus ning kui selle kõrvale panna keskmine pension või kuupalk, siis ei saaks ühiskonna õiglustunne kuidagi riivatud olla R. Tangijevi ennetähtaegse vabastamise korral. Seda eriti olukorras, kus R. Tangijevil on elu- ja töökoht ning rahalised nõuded tema vastu puuduvad. R. Tangijevit ootavad lähedased ja edasine vanglas viibimine üksnes halvendab suhteid nendega. Ta on vanglas olles omandanud riigi kulul eesti keele ning omal käel õppinud õigekirja. R. Tangijev leiab, et kohtu põhjendused uute kuritegude toimepanemise kohta on oletuslikud. 3.2 Elu läheb edasi ja R. Tangijev lubab teha kõik endast oleneva, et mitte rikkuda seadust. Varem oli R. Tangijevil raske, sest ta ei osanud riigikeelt, aga ta püüab ja loodab, et ka kohus tema püüdlusi hindab. R. Tangijevi puhul on vangistus oma eesmärgi täitnud – ta tõesti ei soovi enam tagasi vanglasse sattuda. Ta on pannud paika oma väärtushinnangud ja soovid. Eelmisel korral ennetähtaegselt vabastatuna ei mõelnud ta pooltki nii sügavalt oma elu üle järele, kui praegu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.