Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Rendin OÜ esitas 12.05.2026 Harju Maakohtusse hagi V. R. vastu kahjuhüvitise tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks. Kohus andis 10.06.2026 pooltele tsiviilasjas nr 2-26-10556 võimaluse esitada soovi korral oma lõplikud seisukohad hiljemalt 17.06.2026 (eelmenetluse lõpp). Ühtlasi tegi kohus pooltele ettepaneku esitada kohtule hiljemalt 17.06.2026 kompromissileping. Kohus teatas, et kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-26-10556 tehakse kompromissile mittejõudmise korral avalikult teatavaks hiljemalt 07.07.2026, kuid kompromissi kinnitamisel lõpetab kohus tsiviilasja menetluse ning otsust ei tee. Kostja tegi 14.06.2026 kompromissettepaneku, mille kohaselt tasub hageja kostjale 300 eurot Tarbijavaidluste komisjoni määratud 392 euro asemel. Hageja vastas 15.06.2026 ning teatas, et hageja ei nõustu Tarbijavaidluste komisjoni hinnangutega asjaoludele ja õiguslike põhjendustega, mistõttu ei soovi sõlmida kompromissi Tarbijavaidluste komisjoni määratud hüvitise ulatuses. Hageja selgitas, et pöördus kohtusse kohtult sisulise õigusliku hinnangu saamiseks. Rendin OÜ nõustus vaidluse lõpetama ja tasuma kostjale 480 eurot, mis on võrdne üürilepingu tagatisrahaga. Hageja teatas, et tegemist on hageja heatahtliku ettepanekuga, mille eesmärk on asetada kostja olukorda, mis on võrreldav tavapärase üürisuhte olukorraga üürilepingu sõlmimisel Rendini väliselt, kus üürileandja käsutuses oleks olnud üürisummale vastav tagatisraha. Käesolev ettepanek on tehtud üksnes vaidluse lõpetamiseks ning seda ei tõlgendata nõude, TTJA otsuse ega kostja seisukohtade põhjendatuse tunnistamisena. Kostja teatas 15.06.2026, et nõustub hageja kompromissettepanekuga ning palus 480 eurot kanda kostjale kuuluvale pangakontole: Kontoomanik: V. R. IBAN: XXX. 18.06.2026 teatas hageja, et pooled on sõlminud kompromissikokkulepe hageja 15.06.2026 esitatud tingimustel ning hageja on makse teostanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss (mis väljendub poolte allkirjastatud kirjavahetuse kaudu saavutatud kokkuleppes) vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Lihtmenetluses võib kohus mh kalduda kõrvale menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust (TsMS § 405 lg 1 p 6). Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kuna kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse, siis kohus kohtuotsust ei tee ja kohus tühistab kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja 07.07.2026. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud, seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 140 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks seaduses sätestatud ulatuses (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hagejale vastavalt seadusele pool tasutud riigilõivust, st summa 70 eurot Rendin OÜ arveldusarvele EEXXX AS-s LHV Pank. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib esitada menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.