1-16-3918/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

7.KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et R.B tuleb menetluskulud kogusummas 731 eurot tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse R.B-le posti teel aadressile: XXX. R.B poolt menetluskulude graafikus märgitud osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS 319 § lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu R.B süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 14.02.2016 kella 14.15 ajal Harjumaal, Tallinnas Toompuiste ja Nunne tn ristmikul mootorsõidukit VW LT35Doka Pritsche registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 317T kohaselt uuritaval R.B ́l uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,63 miligrammi, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g) . Sellise käitumisega rikkus R.B liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

06.mail 2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav R.B ja tema kaitsja Eva Rivis käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör nõuab kohtus R.B süüdi tunnistamist KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 73 alusel vangistust ei pöörata täitmisele, kui R.B 1 / ühe/ aastase 6 / kuue/ kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 alusel võtta R.B-lt mootorsõiduki juhtimise õigust 3 / kolmeks/ kuuks. Kohtule esitatud kokkuleppes märgitakse, et R.B-le on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta hüvitama käesoleva kriminaalasja menetlemisega seotud menetluskulud ja nimelt: kaitsjatasu summas 48.- eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 645.- eurot ja ekspertiisikulud summas 38 eurot. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 17.05.2016.a toimunud kohtuistungil süüdistatav R.B tunnistas end temale esitatud süüdistustes KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, kinnitades, et kohtusse kaitsjat ta kutsuda ei soovi, selgitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavR.B on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et R.B tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 3, 4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, määratud kaitsjale makstud tasu ja joobe tuvastamise kulud. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 645.- eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et R.B-le on kohtueelsemenetluse käigus osutatud riigi õigusabi ja seetõttu kuulub R.B-lt kaitsjatasu menetluskuluna välja mõistmisele ning seda summas 48.- eurot. Joobeseisundi tuvastamise ehk ekspertiisikulud kokku on 38.- eurot. Süüdistatavalt sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et