1-11-8269/13 - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

6.Määrus saata avaldajale, süüdimõistetule, kohtutäiturile ning täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru talitusele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 13.10.2011.a otsusega nr 1-11-8269 tunnistati A.M süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 300 päevamäära, so 960 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrati, et rahaline karistus kuulub tasumisele ositi, arvates kohtuotsuse jõustumisest kuue kuu jooksul igakuuliselt vähemalt 160 eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 20.10.2011.a. Sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) esitas 17.03.2016.a avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduses palub sissenõudja otsustada Täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 sätete alusel avalduses toodud rahalise karistuse asendamine vangistusega. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on 1 431 euro ulatuses tasumata riiginõudeid. Asjas pole toimunud ühtegi laekumist ning tasumata on ka sama kohtuasja raames välja mõistetud teised. Täituri sõnul on tegemist varatu isikuga. Pole tõenäoline, et isik tasuks nõuded tähtaegselt. Kui isik jääb kohtumenetluses kättesaamatuks, siis taotleb sissenõudja isiku tagaotsitavaks kuulutamist tulenevalt KrMS § 140 lg-st 1. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil Süüdimõistetu A.M kaitsja osavõttu kohtuistungil ei soovinud. Rahaline karistus jäi tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. On nõus, et vangistus asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Tervis lubab tööd teha. Ükssada üldkasuliku töö tundi saab ära teha kolme kuu jooksul. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. KarS § 70 lg 1 sätestab, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. KarS § 69 lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. A.M ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud. Hoolimata sellest, et rahaline karistus määrati tasumisele ositi kohtuotsuse jõustumisest kuue kuu jooksul, ei asunud süüdimõistetu rahalist karistust täitma. Kohtule ei ole teada rahalise karistuse mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. Kohtutäitur S. T. kinnitusel ei ole A.M ka vara, millele sissenõuet pöörata. Süüdimõistetul on olnud piisavalt aega rahalise karistuse tasumiseks, kuid hoolimata sellest pole ta nõuet tasuma hakanud. Süüdimõistetu eelneva käitumise valguses on kaheldav, et ta hakkaks rahalist karistust ka edaspidi tasuma. Seetõttu on põhjendatud A.M-ile mõistetud rahaline karistus asendada vangistusega arvestusega, et rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. A.M on süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ning karistuseks mõistetud rahaline karistus 300 miinimumpäevamäära (üks päevamäär on 3,20 eurot), so 960 eurot, millele KarS § 70 lg 2 alusel vastab (300 / 3 = 100) 100 päeva ehk 3 kuud ja 10 päeva vangistust. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et tervislikust seisundist või muust tulenevaid takistusi üldkasuliku töö tegemisel tal ei ole. Seetõttu peab kohus põhjendatuks asendada vangistus üldkasuliku tööga. Asendades vangistuse süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et A.M tuleb teha 3 kuu jooksul alates määruse jõustumisest 100 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.