Kohtulahend

J.S täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 järgi ette nähtud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 23.09.2015.a. Viru Maakohtu 22.12.2015.a määrusega pöörati J.S-ile Tartu Maakohtu 07.09.2015 otsusega mõistetud karistus - 6 kuud vangistust - täitmisele. Karistuse kandmise algust arvati alates 16.12.2015.a. Kohtumäärus jõustus 07.01.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 16.12.2015.a ja lõpp on 16.06.2016.a. J.S-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale individuaalset täitmiskava ei ole koostatud. Distsiplinaarkaristusi ei ole, kuid menetluses on kriminaalasi. J.S-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt asuda elama ema juurde Kiviõlis, Võidu 2-58 või XXX Kaire Annuki juurde. J.S soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. On nõus 6 kuulise katseajaga ning on nõus täitma lisakohustusi. Kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas esimest korda. Elama asub XXX tüdruksõbra juurde. Tegemist on üürikorteriga. Lähedastest on olemas ainult ema ja õde. Ema elab XXX, aadressi ei tea, sest ta kolis hiljuti uude kohta. Tahab minna õppima koka erialale. Narkootikume tarvitas väga harva. Alkoholi hakkas tarvitama alates 13 eluaastast, tarvitas mitte väga tihti, mitmeid kordi kuus. Võtab depressiooni pärast iga päev ravimeid. Õigusrikkumiste põhjusteks on halb seltskond ja see, et ta ei kuulanud oma vanemaid. Kaitsja toetab J.S-i vabastamist eelkõige seetõttu, et süüdimõistetu ise soovib vabaneda ja tunnetab vajadust olla kriminaalhooldaja järelevalve all. Tema õigusrikkumine oli põhjustatud vanemate kontrolli puudumisest ja ebastabiilsest isiksusest. Kui saata teda ilma ravimiteta ja kontrollita iseseisvat elu elama, siis leiab kaitsja, et ta võib hakata uusi õigusrikkumisi toimepanema. Praegusel juhul on just kriminaalhooldaja äärmiselt hädavajalik nii tema kui teiste ühiskonnaliikmete kaitsmise jaoks. Kaitsja leiab, et prokuröri seisukoht oli formaalne, et varasem kriminaalhooldus ei ole olnud tulemuslik, samas kriminaalhooldajad on erinevad. Praegu on teine kriminaalhooldaja, samuti on J.S muutnud oma käitumist, läbinud sotsiaalprogramme, ravi saanud. Kriminaalhooldajast võiks saada tema tugiisik. Karistusjärgset käitumiskontrolli ei saa määrata, aga vabastamine koos kriminaalhooldusega on võimalik. Kaitsja palub vabastada J.S tingimisi enne tähtaega. Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta J.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. J.S pani toime teise astme kuriteod alaealisena, s.o 16-aastasena, seega KarS § 761 lg 2 kohaselt tuleks J.S vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest, ta oli teise astme kuriteo toimepanemise ajal alaealine. Kuid J.S mõisteti süüdi avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga toimepanemise eest KarS § 263 p 1 järgi ja KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti karistus – 6 kuud vangistust – täitmisele pööramata, allutades ta käitumiskontrollile. Siiski J.S ei järginud katseajal kontrollnõudeid KarS § 76 lg 7 kohaselt, mis tingis 22.12.2015 kohtumäärusega karistuse täitmisele pööramise ja välistab KarS § 761 lg 2 järgi kohustusliku vabastamise nõude. Lisaks on J.S-i suhtes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses kriminaalasi nr 15278001343, milline saadetakse lähiajal kohtusse. J.S olid vabaduses sõltuvusprobleemid, kuid nähtuvalt iseloomustusest peab ta tarvitama ravimeid, mis aitavad

igapäevaeluga toime tulla. J.S on varem rikkunud registreerimiskohustust, ei elanud elukohas ja nähtuvalt 22.12.2015 kohtumäärusest olid tal elukohaga probleemid ja kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ta elas ka Tartu Laste turvakeskuses. Prokurör on arvamusel, et vabaduses J.S-i suhtes võib kriminaalhoolduse teostamine olla raskendatud, kuivõrd varem on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja vabaduses olid probleemid elukohaga ning sõltuvusprobleemid. Seega prokurör ei saa toetada J.S-i ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et J.S tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.S-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. J.S kannab karistust alaealisena toimepandud avaliku korra raske rikkumise eest. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus KarS § 76-1 lg 1 p 2 alusel avanes tal 16.04.2016.a. KarS § 76-1 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 76-1 lg

kohaselt vabastab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 76-1 lg 4 kohaselt juhul, kui kohus on käesoleva seadustiku § 76 lõike 7 alusel pööranud süüdlase kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõuet. Viru Maakohtu 22.12.2015 määrusega pöörati J.S-ile Tartu Maakohtu 07.09.2015 otsusega mõistetud karistus 6 kuud vangistust täitmisele. J.S on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja viibib vanglas esimest korda. Kohus arvestab, et J.S pani kuriteod toime alaealisena. Karistuse kandmise ajal on J.S suutnud käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Samuti võib sellest järeldada, et praegune vangistus on pannud J.S-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Vangla hinnangul saab J.S aru, et tal on probleeme ning ta üritab neid lahendada, kuid vajab selleks kõrvalist abi. Vangla toetab J.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku määrata talle katseaeg 6 kuuks ning allutada ta samaks ajaks käitumiskontrollile. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse

kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab J.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.S-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajaks tuleb talle määrata täiendavad kohustused, mis annab võimaluse jälgida J.S-i võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega Pärast vabanemist on J.S olemas kindel elukoht XXX, kus elav K. Annuk on nõus toetama J.S, et ta oma elu korda saaks. J.S on nõustunud kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja 76-1 ning KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.